Villu Parvet: esimesed kohtumised, ehk kuidas seks “teelt ära saada”

Eelmisel nädalal saite meie suhterubriigis lugeda sellest, kuidas mees nn sarved maha saab. Nüüd oleme jõudnud esimese kohtumiseni ja selleni, milliseid nippe mehed tegelikult kasutavad, et meid, naisi, kätte saada. Ärimees ja koolitaja Villu Parvet räägib avatult ja ausalt sellest oma lähisuhte ja kogemuste baasil.

Villu:
Mehed ja naised on erinevad ning selle mõistmine aitab väga suures osas kaasa pikemaajalise tegeliku usalduse ja armastuse tekkimisele. Mäletan selgelt oma esimest kohtumist oma praeguse elukaaslasega. Võib öelda, et see algas tavapäraselt, kuid muutus hiljem tagasi vaadates vägagi meeldejäävaks. Naistega kohtumistele minnes on loomulikult väga erinevaid strateegiaid. Varem kirjeldatud üksikud murdjad ei viljele reeglina pikki kohtumiste tsükleid, enne kui jõuavad seksini. Tean mitut aktiivset pealinna poissi, kes päris ausalt ei ole tüdrukuga kinno läinud, enne kui on nendega seksinud. Säärane suhtumine pole aga üldsegi nii küüniline kui tunduda võib. Olgem realistid, kõiges selles pole kaugeltki mitte alati nii palju pahatahtlikkust ja ärakasutamisele suunatud hoiakut – tegemist on puhta pragmaatikaga. 

Naise ja mehe kohtumisel tulevad nad mõlemad kohale koos oma minevikutraumade, veendumuste süsteemide, päritoluperekonna reeglite ja hetkeseisunditega. Enamasti ei tule naine kohtuma hoiakuga, et ta tahaks mehega lihtsalt ruttu seksini jõuda ja siis vaadata, mis edasi saab. Seda võib vahel juhtuda, kuid mitte tavapäraselt. Reeglina tuleb naine kohtumisele küll huvist ja vahelduse vajadusest, kuid selleks, et üldse seksist mõelda, vajab ta tunduvalt suuremat kindlustunnet mehe kavatsuste pikaajalisuse suhtes. Seks on valuutaks, mida ei ole mõtet odavalt ära anda, liiati kui paljudel naistel ei ole varnast võtta paremaid ja ligitõmbavamaid motivatsioonipakette. Kogu selle mehhaanika ära tabamine annab paljudele mõtlevatele meestele kolossaalse eelise – nad suudavad jõuda seksini maksimaalselt kahe kohtumisega ning peavad lõppastmes kulutama tunduvalt vähem aega sellele, et erinevate naistega niisama kinos, jalutamas või söömas käia.

Kuidas see mehhaanika toimib? Loomulikult selle kõige juures on arvestatavalt individuaalsust, kui ka suur doos väga universaalseid võtteid, mida on kasulik esimesel kohtumisel rakendada. Veidi häbenedes tunnistan, et tegin seda ka ise. Kohtudes naisega, keda mees varem ei tea, tekib paljudel taltsutamatu vajadus naisele võimalikult kiiresti selgeks teha, kui tegijad nad on. Ehk siis võimendades lahti seletada oma tugevused. Kusjuures selle mõju pole sugugi nii võimas kui arvatakse. Ka siis, kui naised oma otsest vastikust välja ei näita, ei eruta ka enamikke naisi säärane jutt väga. Naiste surnuks rääkimine võiks tulla päevakorrale vaid mingi eriti ebardliku sotsiaalse eksperimendi või lihtsalt klounaadi korras, aga mitte mingil juhul siis, kui soovitakse kiiresti tutvust järgmisele tasemele viia.  Absoluutselt kindlaim viis muuta ennast naiste silmis erakordselt mõistlikuks on loomulikult nende „surnuks kuulamine“. Jah, tunnistan, väga palju sealt tavaliselt põrutavalt huvitavat infot ei tule, samuti tuleb varuda kannatust kõige selle „põneva“ talumiseks, mida üks naine suudab paari tunni vältel toota, aga plussiks on see, et kuulamine tasub ennast kuhjaga ära. Toimib mingisugune täiesti anomaalne nähtus, mida rohkem mees huvitatult naise juttu kuulab, seda mõistlikum ta naisele tundub. See on täiesti õpitav oskus ning olen ise aastatega omandanud selle juures ka võime teha küllaltki huvitunud nägu. Millega kombineerida sära silmis kuulamist? Loomulikult toidab seda võime esitada naisele küsimusi. 

Kuulamine pole ometi tavaliselt piisav. On veel mitmeid labaseid ja ostapbenderlikke võtteid, mis ometi jätkuvalt töötavad. Näiteks muutub mees naisele täiesti raudse mehhaanikaga meeldivamaks, kui lihtsalt hakkab teda imetlema. Reeglina on võimalik iga naise (praktiliselt iga naise) juures leida midagi sellist, mis mehele meeldib. Seda tasub välja tuua ja rõhutada. Säärane kunstlik armumine pole sugugi paha. Ühest küljest muutub mees naisele vastastikkuse psühholoogia tagajärjel paratamatult meeldivamaks, kui naine mehele meeldib ning samas annab suure afektsiooni teesklemine ka väikese mandaadi hilisemateks katseteks olla pisut pealetükkivam. Kuna tegelik motiiv on meestel sageli ilmselgelt jõuda ruttu seksini ja vaadata siis, mis edasi saab ning selle filigraanne varjamine üks võtmeküsimusi, tasubki juba aegsasti veeretada vastutus oma hilisemate pealetükkivate tegude eest vaikselt naise kukile. Näiteks toimib hästi, kui öelda, et „ma ei tea, mis minuga toimub“, „sa mõjud mulle kuidagi väga imelikult“, „sa oled hoopis teistsugune kui need naised, kellega ma olen viimati suhelnud“. Jah, loomulikult on need kuuldud klišeed, aga samas toimivad tõestatult hästi. Seega, tasub lisaks kuulamisele ka naine enda jaoks meeldivaks muuta ning temasse „ära armuda“. See sillutab teed vastuarmastusele, mida saab peatselt sisse kasseerida ka seksi kujul.

Eelnev oleks siiski vaid väga habras kontseptsioon, kui sellega ei käiks käsikäes enesest õige ettekujutuse loomine. Vaatamata sellele, mida naine mehest kuulnud on, saab mees silmast-silma kohtumisel muljet endast vajadusel kardinaalselt ümber kujundada. Tuleb tunnistada, et Tallinn ja Eesti on väike ning mingil hetkel võib mehest paratamatult levida kuuldus kui nn playboy'st. Olgem ausad, vaatamata sellele, mida paljud vanade kolmeste BMW-dega noormehed viljeleda püüavad, kes oma auto tagaklaasile või pamperile Playboy embleeme kleebivad, on säärane tuntus naiste jaoks pigem turn-off. 

Eelnev on valdkond, milles ei ole reeglina ohtu üle keerata. Näiteks tasubki ilmekalt, vahetult ja avameelselt kõneleda sellest, kuidas seks ei ole kõige olulisem ning mehe ootused naisele on hoopis tõsisemad. Ka siis, kui säärane jutt tundub enesele alguses veider, tuleb ennast sellega harjutada ning peatselt mõjub see juba väga usutavalt. Ärgem unustagem, et naise pea on juba niigi veidi ringi käima ning segadusse aetud selle läbi, et üle pika aja keegi teda huvitunult ja püüdlikult kuulab. Nendest teemadest tasub rääkida tõsiselt, sest oma seksisoovi salgamine ning enese mahamüümine potentsiaalse stabiilse partnerina on lollikindel mehhaanika. 

Kõike eelnevat saab sujuvamaks muuta erinevate komplimentidega. Kui sulle  naise juures tõesti midagi meeldib, tasub see välja öelda ning – nagu eelnevalt mainitud – rikastada seda repliiki ka mingi täpsustava küsimusega, mis ta sellest rääkima paneb. Las nad kiidavad ja ülistavad ennast oma parima viisakuse ja võimekuse piirides – mehel tasub seda kannatlikult taluda, sest tema on see, kes pärast seksi saab.

Seks on valuuta väga paljudes suhetes ja nii veider ja väärastunud kui see ka ei tundu – tasub see sageli „teelt eest ära saada“. Nii mina kui ka mitmed teised mehed, kellega sellest rääkinud olen, jagavad arvamust, et suhtest saab tõsisemalt rääkida siis, kui huvi eksisteerib ka peale seksi. Just see ongi midagi sellist, mis näitab, et lisaks füüsilisele atraktiivsusele on ka midagi emotsionaalset. Võib-olla ongi tekkinud siis mingisuguse armastuse seeme, mis vargsi idanema hakkab (loodetavasti hinges, mitte emakas). Kui lükata seksi pidevalt edasi, rakenduvad paljud psühholoogilised mehhaanikad, mis erinevatel põhjustel mehe huvi minetada lasevad. Seksi ei tasu karta – kui mehel on tõsisem huvi, siis ta võtab ka peale seda ühendust. Kui see huvi puudub, siis ega paljudele meestele pole ka ratsionaalne meeletult niisama suhelda. 

Armastus tekib loomulikult ning seda ei saa vägisi esile kutsuda. Kui mees hakkab naist armastama, siis ei saa ta teda ära kasutada, siis muutub ta lollilt ausaks nagu väike poiss ja räägib siiralt ära oma strateegiad ja kavalused. Siis on ta valmis ise enne tuhandeid kordi rohkem haiget saama, kui mängus on tema armastatu heaolu. Kui mõlemad käituvad lõpuks vahetult, vastastikkuse tundmaõppimise käigus on suudetud saavutada adekvaatsem pilt teineteisest ning meeldivus muutub armastuseks, on see kõik üpris paratamatu. Sama paratamatu nagu see, et mõnda inimest lihtsalt peetakse meeldivaks, kuid ei armastata.