ARUKAS BLONDIIN- DISAINER Gerli A. Chantelle
Pilt: Maksim Toome

„Eelarvamusi on minu suhtes kindlasti palju, sest inimesed ei saa aru, et tegelikkuses on meil kõigil siin maailmas võrdsed võimalused,“ ütleb omanimelise luksusmoebrändi looja ja disainer Gerli A. Chantelle ehk Gerli Rannamets (29), kelle välimust, edu ja elu imetlevad paljud.

Kui ühel talvisel reedehommikul Gerlile külla läheme, tervitab meid uksel tema rõõmsalt kepslev pomeraniani tõugu Mishka, keda tüllivahulises kleidis õbluke perenaine ukse vahelt tagasi tuppa kutsub.

Roosa tüllivahune kleit on Gerli looming ja valminud vahetult enne meie saabumist. „Mees lubas mu nõelad kõik ära peita!“ ütleb naine ja viitab naerdes sellele, et enamik tähelepanu kuulub kodus neile ja kätele, mis on nõelatorgetest punased. 

Tõepoolest, pea kogu Gerli looming – käsitsi tikitud kleidid ja bodid – tuleb tema enda nõelasilmast. „Oskused on tulnud kuueaastase kogemusega,“ sõnab naine tagasihoidlikult. Tegelikult on Gerlile moemaailm, niidid ja nõelad lapsest saati meeldinud. Oma esimesed püksidki õmbles ta juba kuueaastaselt! Kuid ometi ei suunanud elu naist kohe moemaailma. Selleks, et jõuda oma suurima kireni, tuli läbida tänapäevane kadalipp – läbi põleda!

Võidulugu

Gerli sõnul algas tema teekond selleni, kelleks ta on tänaseks saanud ja kuhu jõudnud, läbi kannapöörde. „Ma iseseisvusin, võtsin riske ja elasin teadmisega, et me elame vaid korra ja elu ei kesta igavesti, seega on ainult kaks võimalust: kaotada või võita!“ Õnneks saavutas hakkaja naine viimase. „Põlesin läbi, kuna püüdsin alati end kõigile tõestada ja näidata, et ma suudan – ja palju. See ei olenenud ainult tööst, vaid pigem sisendist, et ma ei elanud iseendale ega teinud seda, mis mind ennast õnnelikuks tegi, vaid seda, mida teised minult ootasid,“ tunnistab juristiharidusega Gerli, kes toona töötas ühes mainekaimas advokaadibüroos. „Tahtsin olla kõiges tubli, kuid stress tegi oma töö – looduse vastu ei saa. Kui sa ise ei oska õigel ajal öelda „stopp,“ siis teeb seda sinu tervis,“ sõnab naine, kes just haiglavoodis lamades hakkas ajaviiteks moejooniseid kritseldama, kuni kuulis julgustavaid sõnu: „Need on nii ilusad! Miks sa neid ellu ei vii?“ Nii sai kuus aastat tagasi loodud omanimeline bränd, mida täna imetletakse juba pea terves maailmas. „Kõige keerulisem aeg minu elus oli siis, kui tegin läbipõlemise järel täieliku kannapöörde ning alustasin moega tegelemist. Poolehoidjaid, kes sellesse uskusid, mul tol hetkel palju ei olnud.“ Tegelikkuses ei osanud Gerli ka ise unistada, et moejoonistest võiks midagi suuremat välja kasvada. „Olen tänulik ja õnnelik, et mind on üldse märgatud! Mu looming on jäänud silma nii mõnelegi kuulsale lauljale ja näitlejale. Mul on olnud võimalus esitleda oma moeloomingut nii Monacos kui ka Londonis ning seda täiesti ise otsimata – kõik on läinud loomulikul teel ning seetõttu just tunnengi, et asi on õige ja seda tuleb arendada. Usun, et see, mida sulle pakutakse või mis on määratud, moodustab elus 10% ning see, kuidas sa reageerid või pakutu vastu võtad, moodustab 90%,“ räägib naine. Ta on tänulik igale kogemusele elus. „Muidu ma ei oleks tõepoolest täna siin, kus ma hetkel õnnelikuna olen,“ räägib naine ja lisab, et tal on kirg igasuguse kunsti vastu, olgu selleks moe-, koka- või maalikunst.

 

Kuvand

Pole saladus, et Gerli kaunis välimus ja sotsiaalmeedia pildialbum – luksuslikud reisid, suured roosisülemid fotodel, klientideks kuulsused Eestist ja välismaalt – tekitavad paljudes kadedust ja elevust. Nii on Gerli teeninud meedias isegi tiitli „Eesti oma Paris Hilton“. Naist see võrdlus ei kõneta. „Aga miks mitte hoopis Michael Jackson?“ küsib ta vastu. „Ma usun, et mul on temaga sama palju erinevusi kui Paris Hiltoniga. Ma ei tea, kes on see „erilise“ huumoriga reporter, kes näeb mind oma fantaasiates Paris Hiltonina, aga kui see pakub temale rahuldavat emotsiooni, olen ka mina õnnelik. Kindlasti ei ole see mulle kompliment. Ma olen Gerli Rannamets, ma ei ole kellegi teise koopia.“

Samuti ei juurdle Gerli, kui sotsiaalmeedias midagi jagab. „Ma eriti ei kaalutle, mida või kuidas keegi üldse mõtleb. Jagan hetki emotsioonidest. Viimasel ajal olen saanud pigem kiitvaid kirju, laitjad ju teevad oma „tööd“ enamasti selja taga,“ naerab naine. Ta on aastate jooksul õppinud, et ei pea end mitte kellelegi tõestama.

„Eelarvamusi on minu suhtes kindlasti palju, sest inimesed ei saa aru, et tegelikkuses on meil kõigil siin maailmas võrdsed võimalused. Iga inimene saab luua sellise elu, milles ta tunneb end mugavalt ja ilusana. Selleks ei ole vaja palju raha, küll aga head maitset ja leidlikust,“ ütleb Gerli ja ilmestab oma väidet näitega. „Kui inimesel A ja inimesel B on sama palju raha ning A kulutab selle mõnele kallile kommertslikule asjale, kuid B ostab materjali ja valmistab ainulaadse eseme ise, jääb tal veel raha võib-olla isegi mõne muu eseme jaoks.“ Viimaseks liigitab Gerli end ise. „Mina naudin rohkem raha teenimise protsessi kui raiskamist. Raha olemasolu annab teatud määral vabaduse tunde – sa võid igal hetkel, kui pähe tuleb, mõne oma unistuse täide viia, näiteks eksprompt kuskile reisida,“ ütleb Gerli.

„Ma teen seda, mida oskan ja mis mulle meeldib, mis kord tuleb välja ja kord mitte. Ma kuulan ära kõigi arvamused ja ettepanekud, kuid võtan need lihtsalt teadmiseks. Inimesed on erinevad, ambitsioonid on erinevad. Ma usun, et mul ei ole vaja end kehtestada; mulle meeldib, et inimesed teevad minuga otse suheldes omad järeldused.“

Kuigi Gerli vanemad on edukad ettevõtjad, on naine oma edu ise saavutanud. „Minu vanemad on teinud elus palju tööd ja näinud vaeva, ja sellest tulenevalt sellest olen õppinud, et miski ei tule niisama, või kui tuleb, siis mitte jäädavalt,“ teab ta. „Tuleb majandada targalt ning olla kannatlik ja järjepidev, tuleb hinnata tööd ja vaeva, mille tulemusena on nii mõndagi elus võimalik. Ma tõesti pole pidanud tundma millestki puudust, kuid inimesel polegi õnnelik olemiseks palju vaja; tuleb olla tänulik kõige eest, mida elu on pakkunud ning seda hinnata. Tuleb olla töökas!“

Ilusalt aus

Rahast rääkides on Gerli avameelselt tunnistanud, et tema ilu taga on mitmed iluprotseduurid. Sealhulgas ka rinnasuurendusoperatsioon, mille ta ise sajaprotsendiliselt finantseeris. „Milleks varjata, kui see on silmanähtav?“ küsib Gerli imestunult. „See on täiesti normaalne, kui rindade suurendamine on tõesti vajalik ning pärast seda tunneb naine end enesekindlamalt ja armastab oma keha. Minul oli see vajalik kaalukaotuse tõttu,“ leiab Gerli, kes pärast haiglas veedetud stressirikast perioodi oluliselt maha võttis.

„Hüaluroonhape – jah, olen seda süstinud ja minule see sobib! Muide, iga inimese keha sisaldab hüaluroonhapet! Teen sel alal koostööd professionaali Marju Kariniga, kes pakub alati välja parimaid variante, kuidas näha välja ilus ja loomulik, ennetamaks vananemist ja kortse,“ ütleb naine ja lisab, et oma naha eest hoolitseda on ju täiesti loomulik. „Palju hullem oleks hiljem tagajärgedega tegeleda. Samamoodi nagu sööme ise, peame ka oma nahka toitma. Ennetamine on alati leebem variant kui tagajärgede kõrvaldamine. LPG-massaaž on mulle uus asi, kuid väga mõnus ning lõõgastav protseduur!“

Vananemist Gerli ei karda. „See on loomulik protsess ja kui vaatan oma vanemaid, kellega mul on 20aastane vanusevahe, loodan headele geenidele!“ Gerli tunnistab, et on leppinud enda keha ja välimusega. „Minu tänane läbisaamine oma kehaga on suurepärane. Mind on õnnistatud pisikese kondiga, seetõttu ei pea ma suurt vaeva nägema enda vormis hoidmisega.“

Ei päevagi tööd ...

Gerli tunnistab, et kõige sagedamini küsitakse temalt, kuidas ta kõike jõuab, sest ta ei tegele pelgalt oma moebrändiga. „Minu teine ettevõtmine on seotud veebide ja brändingu loomisega, mis liigitub osaliselt samuti kunsti valdkonda,“ ütleb naine. „Mulle ei meeldi niisama istuda, ma naudin pidevat protsessi ja arengut – see annab mulle pigem energiat, kui võtab seda, ning sellest tulenevalt ma kõike jõuangi. Öeldakse ju, kui sa tegeled oma hobidega, mis ka sisse toovad, siis sa ei tööta ühtegi päeva oma elus!“

Siiski on ka Gerlil vaja oma aega ja kui ta selle võtab, põgeneb ta keskkonnast ja igapäevasest rutiinist eemale. „Ideaalne päev on ärgata hommikul, võtta tass head kohvi ja selle kõrvale tükk šokolaadi ning nautida seda kalli abikaasaga terrassil, millelt avaneb looduskaunis vaade. Pärast seda tegeleda enda hobide ehk tööga ning lõpetada õhtu romantilise õhtusöögiga,“ loetleb Gerli. Abikaasa Vlad Rannametsaga kohtus naine vaid kaks aastat tagasi, kuid äratundmine tekkis kohe. „Me olime esimesest kohtumisest alates iga päev ja lahutamatult koos – leidsime üksteises n-ö hingesugulased. Äratundmist on raske seletada sõnadega, see tuleb südamest.“

Suurejoonelised pulmadki korraldas tegus ja andekas pruut möödunud septembris sajaprotsendiliselt ise. „Abiellusin ja korraldasin pulmad koos abikaasa ja perekonnaga. See näitab, et kõike saab teha oma kätega.“

Naise sõnul on elu selleks liiga lühike, et raisata aega mõtlemisele, mida kahetseda. „Pigem suunata pilk tulevikku ja mõelda, mida ja kuidas saaks elus võimalikult hästi teha ning saavutada. Unistada tuleb suurelt!“ Millest naine aga nüüd, uue aasta alguses unistab? „Unistan perekonna suurenemisest ja enda ettevõtmiste, brändi Gerli A. Chantelle arendamisest ja kasvatamisest.“ Ehk nagu loo peategelanna ütleb: unistada tuleb suurelt!

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar jaanuar-veebruar 2019.