KAIDI KARILAID: Kuidas armastada lapsi ennast unustamata?
pilt: Marje Kärner

Kui saadakse lapsevanemaks, seatakse end tihti tahaplaanile. Kuidas suhtuda lapsesse samasuguse armastusega ennast tahaplaanile seadmata „Loomulikult on lapsed üks osa sinust ja sinu olemusest. Lapsed ei ole sina, sina ei ole lapsed. Meil on ekslik arusaam sellest, et hetkel, kui lapsed sünnivad peresse, hakkame me elama laste pärast, selle asemel, et jääda iseendaks koos lastega. Sina oled sina ja lapsed on meiega koos. Me jätame ennast maha ja oleme ainult laste pärast, unustades, et ka meil on elu. Kui palju päevasest ajast sa emana või isana mõtled selle peale, kuidas sa ennast tunned. Võib-olla võiksid sa võtta hetkel 10 minutit pausi ja tegeleda selle asjaga hiljem, sest sina oled kõige olulisem. Ja võta neid hetki omale rohkem, kus seda küsimust endalt küsid,“ arvab Kaidi Karilaid, kes korraldab 5. jaanuaril suurseminari „Vali ennast“.

Kuidas igapäevase virvarri seest ennast uuesti üles leida?

Kui sa tead, et sul on vaja need enda elu olulised nüansid ära teha, siis küsi endalt, kuidas ma saan selle kõik ära teha kerguse ja rõõmuga. Ütle endale: kogu minu elu tuleb minuni kerguse, rõõmu ja hiilgusega. Seda lauset kasutades ja endale seda öeldes hakkab kogu raskus sinu elust vaikselt kaduma. Kui ma hakkan iseendalt ema või isana küsima küsimusi, siis hakkavad lahendused tulema kergelt. Universum toimib selliselt. Küsi ja sulle antakse. Oled kuulnud? 

Sa lihtsalt tead. See on üks osa sinust, et sa kannad ema või isa rolli ja fakt on see, et me oleme harjunud laste pärast jooksma, unustades ennast. Kuidas see sinu jaoks on toiminud? Mis siis, kui on midagi lihtsamat, mis on nii sulle kui ka lastele kergem ja kõik on hoitud?  Mis oleks, kui sa küsid endalt, mis veel võib võimalik olla, et mina saaks olla mina koos lastega? Millised on piiritud võimalused? Kui sa hakkad endalt küsima, siis võimalused ja lahendused hakkavad ilmuma. Julge endalt küsida ja ole valmis lahendusi leidma.

Paljud tunnevadki ennast täiesti iseendana siis, kui nad on koos lastega ja siis mõni kõrvalt ütleb, et sa elad kogu aeg laste elu. On palju inimesi, kes armastavadki lastega hommikust õhtuni koos olla, iseennast sealjuures maha jätmata. Kuidas siis ära tunda seda, kui sa oled sina koos lastega? See on siis, kui sul on hea,  kerge ja lõbus olla. Kui sa oled väsinud, luba endal puhata. Lapsed ei soovi kõrvale väsinud ja pahurat ema või isa. Sinul kui emal või isal on kõige olulisem ülesanne olla see, kes oled. Lapsed soovivad ema ja isa, kes on ausad iseendaga ja üksteisega, mitte midagi peitmata iseenda eest.

Kuidas võib enda kaotamine mõjuda lapse ja lapsevanema suhtele?

Väga võib mõjutada. Me oleme kõik energeetilised olevused. Minu seminaridel käib koos vanematega palju lapsi. Kui ma küsin lastelt, miks nad tulid, siis kõikide vastus on sama: ma soovin, et ema ja isa oleks rõõmsad ja et meil oleks koos lõbus ja kerge.  

Kui sina elad oma lapse pärast ja jätad enda elu viimaseks, siis laps õpib sellega ja omastab energeetiliselt, et alati tuleb elada kellegi teise jaoks. Ta hakkab täiskasvanuna ennast alati tahaplaanile seadma ja ennast unustama. Laste ja lastevanemate suhted lähevad keeruliseks. Emade-isade ülesanne on olla need, kes nad tegelikult on, mitte ema roll või isa roll. Lapsevanem iseendana on suurim panus lapsele, sest täiskasvanuna on see laps teadlik oma väest ja võimalustest. Oskab olla lahke enda ja teistega ning julgeb olla tõeline, maskita ükskõik mis olukorras. 

Pere armastab sinu juures sinu olemust, mitte seda, mida sa teed või kuidas sa teed. Kui sa oled ühenduses iseendaga, siis kõik voolab: energia, suhted, toimetused. Kui hakkavad tekkima konfliktid, siis järelikult keegi perekonnast ei vali iseennast. Märguanded konfliktidest, hinnangutest, mis tulevad sisse, hakkavad kohe välja paistma. See on märguanne sellest, et võta aeg maha ja vali iseennast, ole haavatav, väljenda enda tundeid ja usalda ennast.

Milline on vanema ja lapse terve suhe?

Terve vanema ja lapse suhe on see, kus kõik toimib lubamisest, austusest, haavatavusest, tänulikkusest  ja usaldusest. See tähendab, et ma usaldan ennast lapsevanemana just sellisena, nagu olen. Sellega õpib laps usaldama ennast. See toob kaasa lapsele usaldusetaju, et tal on alati seljatagune, kuid ta teeb valikuid ise. Julguse olla see, kes olen ja vastutada oma valikute eest. Kui mina lapsevanemana olen endaga usaldav, austav, haavatav, lubamises ja tänulik, saan ma seda olla ka oma lapsega ja kõikidega enda ümber. Sellisel juhul luuakse austav, usaldav, armastav, tänulik ja haavatav keskkond ja suhe. See on terve suhe.
Perekonnas peaks olema kõik harmooniline. Aga kui ema on kuri, siis ta on paha ema....?

Me oleme kurjad, sest me ei julge olla intensiivselt kohalolus ja kardame laste pärast. Kui sina lapsevanemana hakkad kartma, siis sa enam ei usalda ja see loob kurjust.  Sa ei oska enam muudmoodi, kui oled kuri.
Kui sina lapsevanemana tõesti siiralt tead seda, et see muudab lapse tulevikku ja annab lapsele teadlikkust, siis sa riidled asja pärast. Kuri ja vihane olla asja pärast, mis muudab, ei ole üldse vale. Hinnangud, kuidas sa pead käituma, kuidas sa pead olema, et olla õige ja hea ema, hävitavad sind ja sellega teed lastele otsekohe liiga. Abikaasa ja lapsed armastavad sinu juures kõige enam seda, kui sa oled sina ise, aus oma tunnetega, oma hirmudega. Isegi kui sa oled vahel kuri ja tusane asja pärast. See läheb mööda.

Olla kõigega lubamises ei tähenda ju seda, et lastele kõik on lubatud?

Lubamises olla ei tähenda, et kõik on lubatud. Lubamises olla ei tähenda, et nad võivad kõike teha, sulle pähe istuda. Lubamises olla tähendab ka seda, et kui sa tead, et see olukord nõuab rusikaga lauale löömist ja sa teed seda, sest see lööb muutust. Kõik, mis hävitab sind lapsevanemana ja mõjub rusuvalt lapsele, on enesearvustus. Palun lõpeta enesearvustamine. See on üks suurim lahkusetus, mida endale ja lapsele  teha saad. Me ei saa lapsevanematena elada mingi manuaali järgi. Kui sa seda tegema hakkad, siis on kogu suhe lastega ja abikaasaga määratud allakäiguspiraalile.
Küsi endalt tihti, mis valikud sul on, et olla sina. Sinu kui lapsevanema kõige tähtsam ülesanne on õpetada lapsele tegema valikuid. Kui sina teed teadlikke valikuid, siis laps õpib tegema teadlikke valikuid. Ta teab, mida valikud loovad.
Olla lubamises tähendab näiteks lapsele valiku andmist. „Kui sa seda puudutad, siis see on kuum“. Olla mittelubamises on see, kui otsustad ära, et see on kuum ja ütled lapsele: ära puutu, see on kuum. Sa pead õpetama neid valikuid tegema.
Kui sina oled sina, ükskõik kui veider, naljakas sa oled,  on see, mida lapsed sinus kõige enam armastavad. Neist lastest kasvavad terved vägevad täiskasvanud, kes vastutavad oma elu eest ja tuleviku loomise eest.