Reklaam sulgub sekundi pärast

INTERVJUU: Kristel Aaslaid – tuli, nägi, võitis!

Kohtusime Kristeliga esimest korda, kui ajakirja jaoks temast pilte tegime. Kohe, kui ta fotostuudio uksest sisse tuli, täitus ruum tema energilise oleku ja rõõmsa tujuga. Kui tavaliselt kipub fotograafi juures aeg venima ja see on väsitav, siis Kristeliga aeg lausa lendas. Naersime kolleegidega kõhud kõveras. Seni kuni fotograaf valgust paika pani, tegi Kristel meile naljatantsu ja mis minu arvates kõige ägedam – ta on inimene, kes oskab suurepäraselt ka enda üle nalja visata. Oma tuttavatele ütlesin pärast Kristeliga kohtumist: „Ta on päriselt ka nii äge nagu Padjaklubis!“

Kui palju on sinus tegelikult sarnasust Padjaklubi Mišaga?

Päris palju on sarnast. Olen ilmselt sama nõdrameelne ning suhteliselt kloun. Taidlen ja olen. Olen küll vähe naiselikum kui Miša ja kleiti ei vihka.

Kellega Padjaklubi tüdrukutest sul kõige parem klapp on? Kas suhtlete ka väljaspool võtteid?

Kõigiga on hea ja omamoodi klapp. Samuti üritame suhelda ka väljaspool võtteplatsi, eriti kui võtteid parasjagu ei ole. Meeldiv on kursis olla teiste tüdrukute tegemiste, etenduste ja esinemistega – nad on mul kõik nii tublid ja andekad inimesed!

Meenuta mõnd naljakat seika Padjaklubi võttepäevast?

Otseselt niimoodi meelde ei tule ühte kindlat seika, sest iga võttepäev on lõbus ja meil on alatasa oma inside naljad, mis meid naerma ajavad. Meie suured lemmikud on sõnamängud, kus Kertu eestvedamisel üritame Eesti filmide nimesid toiduteemalisteks mõelda. „Mina olin sink“ ja muu selline idiootne, aga jube naljakas. Eriti kui on pikad võttepäevad.

Sa tegeled näitlemise, laulmise, tantsimise ja ka raadiosaate juhtimisega – mis nendest sulle endale kõige südamelähedasem on?

Ilmselt laulmine, kuna seda olen kõige kauem teinud. Kõige rohkem tunnen end omas elemendis ja samaaegselt elemendist väljas just lauldes.

Anna lugejale nipp, kuidas oma aega nii planeerida, et jõuaks samuti nii paljude asjadega tegeleda nagu sina!

Ha-haa! Kasutage märkmikku! Mina ise kasutan sellist, kuhu saab ikka pastakaga sisse kirjutada. 

Sa oled osaline ka telesaates „Su nägu kõlab tuttavalt“. Kas avastasid saate ajal endas mingi uue külje või üllatasid ennast?

See saade õpetas mul asju rahulikumalt võtma. Veider, kuidas tormilistel aegadel olen avastanud endas mingi täielikult minule vastandliku rahutunde.

Su hea sõbranna on Teele Viira. Kui kaua te teineteist juba tunnete ja kui palju suhtlete?

Teelega teame rohkem keskkooli aegadest. Ta oli minust kaks aastat vanemas klassis ja me käisime sama lauluõpetaja juures. Me suhtleme hooti, kuid alati soojalt. Mõne inimesega on nii, et ei pea koguaeg suhtlema, kuid kunagi ei lähe ebamugavaks või imelikuks, kui jälle üle pika aja näed – nii ka meil Teelega. Praegu pole meil olnud aega suhelda, mõlemal on käed-jalad tööd täis, kuid eks elu viib meid varsti jälle kokku nagu tal kombeks.

Milline õpilane sa koolis olid?

Õppetöös olin veidi lohakas, kuna olin algklassides nii lahtise peaga, et ei pidanud heade tulemuste saavutamiseks palju vaeva nägema. See maksis aga hiljem kätte, kuna ma ei olnud harjunud õppima. Õnneks jäid hinded nii-öelda tubli õpilase hinnete piiridesse. Üldiselt olin koolis ja klassis aktiivne – mingid taidlemised ja asjad vaja teha oli – Kristel oli enamasti pundis.

Sa oled noorte (ja kindlasti ka paljude täiskasvanute) seas ülimalt populaarne. Mis tunne on olla kuulus? Kuidas on tuntus sinu igapäevast elu muutnud?

Ma ei tunne, et oleksin kuulus. Ma tunnen, et mind tuntakse ära, kuid sõna kuulsus on minu tiitliks liiga palju. Vähemalt veel. Mu elu ei ole väga palju muutunud – mõned silmapaarid jälgivad ehk rohkem mind ja Facebooki kirjakasti tuleb veidi rohkem kirju.

Kas jälgid moodi? Mis on sinu lemmikriideese? Milliseid riideid kannad igapäevaselt?

Ma üritan moodi jälgida, kuid see ei ole minu jaoks prioriteet. Kuid püüan siiski trenditeadlik olla, juhuks kui mõni vana tore asi kapis jälle moodi tuleb. Üldiselt riietun nii, et mul oleks mugav – T-särk ja teksad. Kuid viimasel ajal olen seeliku ja pika kleidi inimeseks hakanud. Aga minu puhul on rõhk ikkagi sõnal mugavus. Lemmikriideese on kõrge pihaga teksapüksid. Need sobivad enamus asjadega mu kapis ja on jube mõnusad jalas.

Kui sul on vabad päevad, siis kas veedad need Tallinnas või lähed meelsamini Saaremaale?

Meelsamini läheks Saaremaale, kuna ma satun sinna nii harva. Aga kuna vabu päevi ongi korraga ainult üks või mõnikord kaks, siis sõit Saaremaale võtab poole sellest ajast ära. Seetõttu olengi peamiselt siiski Tallinnas.

Kas Tallinna ja Saaremaa inimesed erinevad teineteisest?

Saaremaa inimesed on võibolla veidi rahulikumad. Tallinna elutempo juures pole see vast kuigi imelik, et see nende vahe on – siin peabki enamasti rohkem rahmeldama ja möllama kui Saaremaal. Ja võibolla tänu sellele saarlane naeratab tiba rohkem.

Millist muusikat sa kuulad?

Kuulan väga seinast seina muusikat. Mu lemmikbänd on  Foo Fighters, kuid tihtipeale kuulan sinna kõrvale kohe näiteks Adelet või Disclosure'it. Mulle meeldib hea sõnumiga ja hästi tehtud muusika, millel on rohkem mulle õelda, kui esimesel kuulamisel ära suudad kuulata.

Sa oled Raadio Uuno hommikusaate juht ja pead vara ärkama. Kuidas sul muidu on – kas oled pigem hommiku või õhtuinimene?

Ma olen pigem õhtuinimene, seepärast ongi hea, et hommikusaadet teen ainult reedeti. Muidu ma vist ei suudaks seda teha.

Mis on kõige ägedam elamus või esinemiskoht, mis sa seoses tantsimise/laulmisega oled saanud?

Kõige ägedam oli kindla peale selle aasta Positivus Festival, kus oma bändi Avoid Dave'iga üles astusime. Publikut oli metsikult palju ja ma pole elus kogenud sellist energiapauku, mis ma sealt sain. Ilmselt nende aurude pealt lasen ma siiamaani elus ringi.

Millised kutid sulle meeldivad? 

Mulle meeldivad loomingulised ja intelligentsed mehed. Hea huumorisoon goes a long way too. On oluline, et me naerame samade asjade üle ja et me saaksime koos midagi luua. Muusikud ja tantsijad on elu aeg mu nõrkuseks olnud.

Kuidas meikimisse suhtud? Kas meigid end igapäevaselt? Mis meigivahendid on su meigikotis?

Meikimisse suhtun positiivselt, kui ta on hästi tehtud. Minu meigikotis on hulgaliselt lauvärve, sest mingi hetk ostsin neid meeletus koguses kokku mingil põhjusel. Üldiselt on seal veel ka kõik asjad selleks, et kui vaja, saan ise endale väga adekvaatse meigi teha. Highlighter on mu uus suur sõber. Ja üks hea lainer on alati pigem jah!

Mis raamatut sa viimati lugesid?

Lugesin Padjaklubi ühe stsenaristi, Egert Rohtla raamatut „Rovin Vox – Teekond läbi bluusipõrgu“, mida ma täitsa nautisin.

Kus on Kristel Aaslaid 10 aasta pärast?

Kui ma ausalt ütlen, siis mul pole õrna aimugi. Elu on seiklus.

Millest sa unistad?

Unistan, et ma ei kaotaks ennast ära.

 

Tekst: Keit Laisaar

 

*Artikkel on ilmunud ajakirja Buduaar TEEN talv 2014/15

[gallery ids="2066718,2066724,2066726,2066733,2066740,2066745"]