Piilume “Supilinna Salaseltsi” kaadritagustesse

Ilmselt on peaaegu kõik Buduaar TEENi lugejad näinud kogu pere seiklusfilmi „Supilinna Salaselts” või kes veel ei ole, siis kindlasti soovitan seda vaatama minna. Uurisime kolmelt noorelt näitlejalt filmi kaadritaguse elu kohta lähemalt.

Te osalesite kõik „Supilinna Salaseltsi” filmis. Kuidas te sinna sattusite?

Gregor: E-koolis oli teade, et toimuvad casting’ud, läksin kohale ja edasist juba teate.

Sten-Markus: Sõber kirjutas, et selline film tuleb ja küsis, kas ma sooviksin minna. Saatsin siis oma andmed.

Meriliis: Koolis pidi tulema casting, mõtlesin proovida ning saingi edasi. Kokku läbisin neli vooru. Lõpuks tuligi kauaoodatud kõne, et mind valiti filmi.

Kui palju te muidu näitlemisega kokku puutute?

Gregor: Natuke ikka kogu aeg. Tegelikult juba lasteaias said esimesed näitemängud tehtud.

Sten-Markus: Ma käin praegu Rakvere Linnanoorte Näitetrupis.

Meriliis: Ma otseselt mingis näitlemisringis ei käi, aga Pärnu Endla teatri etenduses „Viimane kauboi” olen kaasa löönud ja koolis väiksemates näidendites.

Mis tegelaskujusid te seal mängisite?

Gregor: Leo kamba liiget.

Sten-Markus: Ma mängisin pahade gängi juhti Leod.

Meriliis: Filmis mängisin Leo kamba liiget Cätlyt.

Kas ja kui palju sa oma tegelaskujuga sarnaned?

Gregor: Ei ole põhimõtteliselt Vandi sarnane.

Sten-Markus: Ma loodan, et ei sarnane väga, kui, siis ainult välimuselt.

Meriliis: Üldse mitte, aga tänu sellele oligi seda rolli huvitav mängida.

Millised olid võttepäevad? Kaua kestsid võtted?

Gregor: Võtted kestsid 2014. aasta suvel (juuni-august). Mõni päev pidi oma võttejärjekorda kaua ootama. Võttepäevad olid toredad, võttekaaslased ja täiskasvanud ka täitsa okeid. Mõni päev oli aga liiga palav.

Sten-Markus: Võttepäevad olid lahedad ja lõbusad, seal sai palju nalja ja oli ka väga põnev. Võtete kestus oli alati erinev ja sõltus konkreetsest võttest.

Meriliis: Üldiselt olid väga põnevad, aga kuna võttepäevad olid pikad ja stseene pidi mitmeid kordi tegema, siis olid ka päris väsitavad. Võtted kokku kestsid juuli algusest augusti lõpuni. Juunikuus toimusid erinevad treeningud, tekstiproovid ja toredad ühised ettevõtmised.

Mis kõige lahedam oli?

Gregor: Ronimine raekoja kellatornis, kahjuks see filmi ei jõudnud. See oli ka lahe, kui Baruto (Sadu isa) tuli laeva peale kommi otsima.

Sten-Markus: Kogu see suvi oli ülilahe. Lahe oli näidelda tuntud näitlejate ja inimestega. Sain ka palju uusi sõpru.

Meriliis: Kõik need inimesed, kes meiega seal tegelesid. Võttemeeskonna liikmed olid eriti lahedad ning muidugi lapsed, kes meiega koos näitlesid, olid parimad, ja ma sain selle suvega palju häid sõpru juurde. Üldse oli väga lahe suvi.

Loe täispikka artiklit Buduaar TEEN ajakirja september-oktoober 2015 numbrist