Reklaam sulgub sekundi pärast

Renate Saluste – laulja, kelle karjäär sai alguse Youtube’ist

Renate Saluste on 20aastane laulja ja helilooja, kelle muusikukarjäär sai alguse Youtube’ist. Ta riputas sinna üles videoid, kus laulab oma kuulmise järgi tuntud lugude kavereid. Youtube’ist leidis ta üles plaadifirma Tre ning pärast seda on Renate vallutanud nii raadioedetabeleid kui ka lavalaudasid.

Renate Saluste on 20aastane laulja ja helilooja, kelle muusikukarjäär sai alguse Youtube’ist. Ta riputas sinna üles videoid, kus laulab oma kuulmise järgi tuntud lugude kavereid. Youtube’ist leidis ta üles plaadifirma Tre ning pärast seda on Renate vallutanud nii raadioedetabeleid kui ka lavalaudasid.

Kui vanalt hakkasid muusikaga tegelema? Kas vanemate õhutusel või oma algatusel?

Tantsida ja laulda meeldis mulle juba väikesest saadik. Mu kõige esimene unistus oligi saada lauljaks. Põhikooli alguses ja keskel mind aga laulmise pärast noriti ning oli olukordi, kus mind häbistati – kõige selle pärast tõmbusin endasse, hakkasin laulma rohkem kodus omaette, kuid tuli ka ette võistluseid ning aktuseid, kus oli vaja esineda. Klaverit klimberdasin ma samuti juba pisikesena, kuid enne teise klassi algust olid mu kodukohas klaveri huviringi katsed, kuhu soovitas just ema proovida. Põhikooli lõpupoole hakkas mu enesekindlus vaikselt taastuma, hakkasin laulma eraõpetaja käe all ning kui üheksanda klassi keskel oma esimese singli välja andsin, tuli see paljudele üllatusena, kuigi muusika on kogu aeg mu kirg olnud.

Kas mingi hetk tuli tahtmine klaveritundidest ka loobuda ja mida sellest nüüd tagantjärele arvad?

Jah, kui olin umbes viis aastat klaverit õppinud, tuli mul heliredeleid õppides järsku motivatsioonipuudus ning tahtsin õpingud pooleli jätta. Kuna ma aga tavaliselt oma tegemisi pooleli ei jäta, siis jonni tõttu vedasin tolle aasta lõpuni ning ühel hetkel avastasin, kui oluline klaverimäng minu jaoks ikkagi on. Umbes aasta hiljem hakkasin oma kavereid tuntud lauludest Youtube’i üles laadima – see arendas mind palju ning klaverimäng muutus kohe palju lõbusamaks. Kokku õppisin klaverit kaheksa aastat ning praeguseks olen seda mänginud juba peaaegu 13 aastat. Tagantjärele olen väga õnnelik, et ma pooleli ei jätnud, sest võib-olla ei oleks ma siis hakanud oma klaverivideoid Youtube’i üles laadima, samuti ka lauluvideoid, ning siis poleks ka plaadifirma Tre mind võib-olla kunagi leidnud. 

Meenuta oma esimest esinemist!

Esimene esinemine toimus 2010. aastal, kui olin stuudios saanud tegutseda vaid paar kuud ning see esinemine oli kohe päris suur amps, sest esineda tuli paarile tuhandele inimesele ühel Paide spordihallis toimunud festivalil. Mäletan, et enne lavale minekut olin väga närvis ja ei kujutanud ette ka, mis nüüd saama hakkab, sest enda loomingut ei olnud ma varem nii suurele publikule esitanud. Peast käisid läbi mõtted, et äkki minestan, äkki saan mingi eriti suure prohmakaga hakkama. Kui aga lavale jõudsin ning taustamuusika käima läks, oli kogu hirm kadunud ning adrenaliin hakkas laulu esimestest taktidest juba verre voolama. Pärast esinemist kibelesin tohutult lavale tagasi. Alates 2010. aasta suvest ehk pärast põhikooli lõppu kuni tänaseni käin regulaarselt esinemas. 

Sinu kõige lahedam esinemine?

Olen mitu aastat saanud võimaluse esineda Saaremaa Rannapeol, kus on alati olnud väga mõnus publik, seega on selle festivali esinemised kindlasti ühed parimad. Eelmisel aastal oli aga üheks meeldejäävaks esinemiseks veel ülesastumine Valgas Jõekääru kontserdil, kus ma sain enda laule esitada Kaitseväe orkestri saatel. Kui proovis kuulsin, kuidas minu tempokas laul „Stiihia” orkestri saatel kõlab, tuli mul kananahk ihule.

On sul mõni äpardus või ootamatu asi ka laval juhtunud?

Mul on paaril korral saanud lava peal mikrofoni patarei tühjaks. On juhtunud ka nii, et plaat ei ole tööle läinud ning olen laval seisnud paar minutit niisama. Üks juhtum aga, mis oleks võinud peaaegu et kurvasti lõppeda, oli siis, kui põhimõtteliselt otse Prantsusmaalt Eestisse jõudes (olime kaks päeva järjest sõitnud autoga) pidin lavale minema, aga kuna ma ei pannud oma esinemise kingi korralikult jalga ja enne lava läks kiirustamiseks, siis oleksin lavale kõndides peaaegu pikali lennanud, halvemal juhul lavalt alla kukkunud. Kuna üks mu tantsijatest haaras õnneks mul kohe käe alt kinni ning kõik käis nii ruttu, siis ainult esimene rida sai aru, mis juhtus.

 

*Pikemat intervjuud Renate Salustest loe ajakirja Buduaar TEEN kevadnumbrist.

Buduaar TEEN