“Supilinna salaseltsi” noored näitlejad räägivad põnevast kaadritagusest elust

“Supilinna salaseltsi” noored näitlejad räägivad põnevast kaadritagusest elust

Ilmselt on peaaegu kõik Buduaar TEENi lugejad näinud kogupere seiklusfilmi „Supilinna Salaselts“ või kes veel ei ole, siis kindlasti soovitan seda vaatama minna. Uurisime kolmelt noorelt näitlejalt filmi kaadritaguse elu kohta lähemalt. Intervjueeritavatega saad tutvuda all galeriis.

Ilmselt on peaaegu kõik Buduaar TEENi lugejad näinud kogupere seiklusfilmi „Supilinna Salaselts“ või kes veel ei ole, siis kindlasti soovitan seda vaatama minna. Uurisime kolmelt noorelt näitlejalt filmi kaadritaguse elu kohta lähemalt. Intervjueeritavatega saad tutvuda all galeriis.


Te osalesite kõik „Supilinna salaseltsi“ filmis. Kuidas te sinna sattusite?

Gregor: e-koolis oli teade, et toimuvad castingud, läksin kohale ja edasist juba teate.

Sten-Markus: Sõber kirjutas, et selline film tuleb ja küsis kas ma sooviksin minna. Saatsin siis oma andmed.

Meriliis: Koolis pidi tulema casting, mõtlesin proovida ning saingi edasi. Kokku läbisin neli vooru. Lõpuks tuligi kaua oodatud kõne, et mind valiti filmi.

 

Mis tegelaskujusid te seal mängisite?

Gregor: Leo kamba liiget. 

Sten-Markus: Ma mängisin pahade gängi juhti Leod.

Meriliis: Filmis mängisin Leo kamba liiget Cätlyt.


Milised olid võttepäevad? Kaua kestsid võtted?

Gregor: Võtted kestsid 2014. a suvel (juuni-august). Mõni päev pidi oma võttejärjekorda kaua ootama. Võttepäevad olid toredad, võttekaaslased ja täiskasvanud ka täitsa OKEId. Mõni päev oli aga liiga palav.

Sten-Markus: Võttepäevad olid lahedad ja lõbusad, seal sai palju nalja ja oli ka väga põnev. Võtete kestus oli alati erinev ja sõltus konkreetsest võttest.

Meriliis: Üldiselt olid väga põnevad, aga kuna võttepäevad olid pikad ja stseene pidi mitmeid kordi tegema, siis olid ka päris väsitavad. Võtted kokku kestsid juuli alguset augusti lõpuni. Juunikuus toimusid erinevad treeningud, tekstiproovid ja toredad ühised ettevõtmised.


Mis selle kõige juures kõige raskem oli?

Gregor: Ootamine ja kindlasti ka see, et ei tohtinud naerda, kui oleks just tahtnud naerda.

Sten-Markus: Minu jaoks oli kõige raskem palavus, mis tegi mu natuke uimaseks.

Meriliis: Kõige raskem oli usutavalt mõjumine. 


Mis kõige lahedam oli?

Gregor: Ronimine raekoja kellatornis, kahjuks see filmi ei jõudnud. See oli ka lahe, kui Baruto (Sadu isa) tuli laeva peale kommi otsima.

Sten-Markus: Kogu see suvi ülilahe. Lahe oli näidelda tuntud näitlejate ja inimestega. Sain ka palju uusi sõpru.

Meriliis: Kõik need inimesed, kes meiega seal tegelesid. Võttemeeskonnaliikmed olid eriti lahedad ning muidugi lapsed, kes meiega koos näitlesid, olid parimad ja ma sain selle suvega palju häid sõpru juurde. Üldse oli väga lahe suvi.

 

Buduaar TEEN