Tutvume fashionista Katariina Lahesaarega

Tutvume fashionista Katariina Lahesaarega

Katariina Lahesaar lõpetas sel kevadel Pelgulinna Gümnaasiumi 9. klassi. Tegemist on tõelise fashionista’ga – ta armastab moeajakirju, peab moeblogi ning tema suurimaks unistuseks on saada kuulsaks moeloojaks.

Katariina Lahesaar lõpetas sel kevadel Pelgulinna Gümnaasiumi 9. klassi. Tegemist on tõelise fashionista’ga – ta armastab moeajakirju, peab moeblogi ning tema suurimaks unistuseks on saada kuulsaks moeloojaks.


Meie saime Katariinaga tuttavaks Pelgulinna Gümnaasiumi moešõu kaudu, mille noor moehuviline oma kollektsiooniga „Twiggy Meets the Flowers” võitis. Buduaar TEEN uuris tema moearmastuse ja võidukollektsiooni kohta lähemalt.


Kust sa oma moepisiku saanud oled?

Ausalt öeldes ma isegi ei tea. Ma olen lihtsalt kogu aeg suurte silmadega erinevaid moešõusid vaadanud. Samuti meeldivad mulle moeajakirjad ja huvitava disainiga riided.

 

Kes on moemaailmas sinu suurim eeskuju?

Kindlasti mu ema! Ta on uskumatult tugev ja tahtejõuline naine. Moeloojatest on mu eeskujuks Yves Saint Laurent – tema looming on väga omanäoline.

 

Kas mood jääb hobiks või võib sellest saada ka sinu töö?

Mood ei jää kindlasti minu jaoks vaid hobiks. Ma tahan veel ja veel moešõudest osa võtta. Üks mu unistus oleks pääseda oma kollektsiooniga ERKI moešõule.

 

Millest sa unistad?

Minu kõige-kõige suurim unistus on saada kuulsaks moeloojaks, kelle moešõude front row’s istuksid nimekad tegelased nagu Anna Wintour ja Beyoncé. Aga kui see unistus ei täitu, oleksin väga rahul, kui saaksin töötada aednikuna. :)

 

Kui head suhted sul üldse õmblemisega on? Kas õmblesid ise kõik asjad?

Mu suhted õmblemisega on üsnagi head, emalt ja vanaemalt olen palju õppinud. Ma plaanin sügisel õmblemiskursustel hakata käima, et asja paremini käppa saaks. Kleidid õmblesin enamjaolt ise, kuid kuna jäin natuke ajahätta, tuli ema mulle appi ja aitas kantida.

 

Millist komplekti oli kõige raskem teha ja miks?

Kõige raskemateks osutusid roosad kleidid, kuna materjal oli jäigem ja varrukad keerukamad. Samuti ei tahtnud vesivärv nii hästi sellel kangal laiali minna ja sulanduda. Ma muutusin väga trotslikuks päevalillekleidi suhtes, sest pintsel ei tahtnud kuidagi libiseda ja töö ei edenenud.

 

Edasi loe ajakirja Buduaar TEEN juuli-august 2015 numbrist