Buduaari veerg: Täiuslikkuse poole

Ühel hommikul potsatas mu virtuaalsesse postkasti meelelahutajana mõeldud satiirilugu: „Miamis olevat pood, kus müüakse mehi. Poe uksel on juhend kaupluse külastajatele: “Kaupluses tohib käia vaid ühe korra. Korruseid on 6 ja igal korrusel on erinevate omadustega mehed. Võid valida mehe mis tahes korruselt või minna edasi järgmisele korrusele, kuid tagasi eelmisele korrusele minna ei tohi!”

Naine läheb poodi. Esimesel korrusel müüakse mehi, kellel on töö. Naine läheb järgmisele korrusele. Teisel korrusel müüakse mehi, kellel on töö ja kes armastavad lapsi. Naine läheb edasi. Kolmandal korrusel müüakse kenasid mehi, kellel on töö ja kes armastavad lapsi. „Vau!” mõtleb naine, aga jätkab siiski veel ülespoole. Neljandal korrusel müüakse kenasid mehi, kellel on töö, armastavad lapsi ja abistavad kodutöödel. “See on juba tõesti tore!” mõtleb naine, “Siia võikski jääda”, aga läheb ikkagi järgmisele korrusele. Viiendal korrusel müüakse romantilisi kenasid mehi, kellel on töö, armastavad lapsi ja abistavad kodutöödel. Naine tunneb suurt kiusatust ostu ära teha, kuid arvab, et järgmisel korrusel on veel midagi paremat ja jätkab teed.

Kuues korrus on tühi peale sildi: “Oled 6. korruse 31 456 012. külastaja. Selle korruse eesmärk on tõestada, et naistele on võimatu meeltmööda olla. Täname külastuse eest!”

Meestepoe kõrval on Naistepood. Ka seal on 6 korrust. Esimesel korrusel müüakse naisi, kellele meeldib seks. Teisel korrusel müüakse rikkaid naisi, kellele meeldib seks. Keegi ei ole kunagi käinud 3.-6. korrusel...“

Inimesed püüdlevad parima poole. See on hea. Kuid kes ütleb meile, mis on parim? Äkki see, mis juba olemas on, ongi võimalikest variantidest täiuslikem, kuid meil pole piisavalt kainet mõistust, et seda ära tunda. Soovitakse leida kaaslane, kes oleks hingesugulane, sõber, seksikas mängukann ja salapärane tundmatu samaaegselt... Ja kui mõnel õnnestubki leida ligilähedane eksemplar, võib siiski tihtipeale jääda kummitama tunne, et ehk on kusagil keegi veel ideaalsem.

Sama rahutus viib just õrnema sugupoole äärmusliku enesepitsutamiseni. Tahaks olla sale, siis veel saledam ja veel saledam. Kuni närtsivad rinnad ning kaovad sõbrad „päevad“, silmaalused muutuvad halliks ning luud murduvad, kui kuivanud oksaraod. Ei ole kuulnud, et mehed end nõnda piinaksid. Et massiliselt teismelisi noorukeid püüdleks skeletistunud väljanägemise poole.

Mis on naistel viga? Mis naine see on, kel juba menstruatsioongi potentsiaalselt fertiilses eas ära jääb? Kes jookseb peale suutäit toitu tualettruumi oksendama? Kas tõesti on okselõhn, kondiklõbin ja pidevast söögile mõtlemisest tingitud ärritusest kibestunud ilmega naine see ideaal, mille poole püüelda?

Naine on kaunis, kui ta on õnnelik, enese ja maailmaga rahul ning ei raiska end tuuleveskitega võitlemisele. Ja see naiselik ilu ei peitu kaalunumbrites. Tean paljusid, kes ei vasta oma mõõtudelt modellistandarditele, kuid ei saa väita, et neil austajatest, sõpradest, meeldivast tööst ja rõõmsameelsusest puudust oleks. Olemas olevat hetke tuleb nautida, leida igast asjast positiivseim ning seda head edasi arendada – see on parim viis täiuslikkuseni!

Veronika Raudsepp Linnupuu
[email protected]