Inimestevahelised suhed

2 kommentaari

Inimestevahelised suhted, koosöö- ja kooseluprobleemid on peaaegu kõikehõlmav ja olulisim teema, millest kirjutada. Sõltub ju inimlikest suhetest ja inimeste ühendustest kogu meie elu.

Inimestevahelised suhted, koosöö- ja kooseluprobleemid on peaaegu kõikehõlmav ja olulisim teema, millest kirjutada. Sõltub ju inimlikest suhetest ja inimeste ühendustest kogu meie elu.

Seega on suhete teema eksistentsiaalse väärtusega. Tänapäeval pole enam laialdaselt säilinud (nt nagu Indias) autokraatlikku ja rangelt hierarhilist suhtlemisvormi, kus üks grupp allub tingimusteta teisele. Kuid võimuprobleemid säilivad vist igavesti ja igas ühiskonnas leidub inimesi, kes on autoritaarsed ja püüavad ennast maksma panna vägivallaga kasvõi juba sõnade abil.

Ammustel aegadel pani enamus ennast maksma vähemuse üle, ent nüüdsel ajal enam nõidasid ei põletata, homodesse suhtutakse aina sallivamalt – ja see on hea! Kuid ikkagi on meie keskel inimesi, kes arvavad, et nad võivad valitseda teise üle vahendeid valimata. Sageli kohtame meedias vastandamist, halvustavaid hinnanguid, lausa sõimu ja ropendamist ( meenub Sven Kivisildnik ja tema kuulus kirjatöö Kirjanike Liidu liikmete aadressil, mis sisaldas solvavaid ja halvustavaid lõike). Minu arvates aga pole mitte midagi halvasti, kui osad inimesed loevad  Silvia Gartlandi teoseid või kuulavad Meie Meest. Igaüks püüab õnnelik olla oma vajadusi rahuldades, milles me oleme väga erinevad.  Kuid  tegelikult on kõik inimesed ka sarnased, paljudes olulistes küsimustes, eriti aga oma põhivajaduste osas. Suurim neist on vajadus olla armastatud ja selles osas on inimesed kõik küllaltki sarnased.

Kahjuks on ka kaasajal  palju püramiid-ühiskondi, nagu näiteks poliitilised diktatuurid või grupid, kus inimesed töötavad mõne üldtunnustatud autoriteedi juhtimisel. Või ka religioossed grupeeringud gurude juhtimisel. Paljud uued rühmitused, majanduslikul või mis iganes alal, tekivadki näiteks selliselt, et paar inimest tulevad kokku ja teevad midagi üheskoos ühise idee nimel, mis toimib eriti tugevasti ühe konkreetse inimese kaudu. Sealjuures tunnevad osalised end olemuslikult ühtekuuluvatena ja sümpaatiatundest ühtseks organismiks sulandununa andestatakse üksteisele sageli ka rängimad patud. Kuid miks ei suuda ühte gruppi kuuluv inimene armastada teise gruppi kuuluvat, miks üks partei on vaenujalal teisega? Miks abielupaarid, kes lahutavad, sageli lausa vihkavad üksteist. Haruldased pole tülid ka samasse rühmitusse kuuluvate inimeste vahel?

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb pidada silmas, et ühiskonnas ei toimu mitte ainult väline, vaid ka vaimne, alateadlik juhtimine. On teada, et inimest juhib armastus, viha ja muud  tunded, ent armastus on neist kõige võimsam .Kuid mida vähem on armastavaid, mõistvaid, eriti eetilises plaanis õppimisvõimelisi inimesi, seda enam on suhetes pingeid, vihkamist ja muud halba. Inimesed on tavaliselt häälestatud erinevalt ja piltlikult öeldes võib mõni inimene olla lausa häälest ära. Muusikas tekib sel juhul ebakõla ja nõnda on ka inimestega. Ent muusikas pole olemas valesid või õigeid toone, on vaid harmoonia, kooskõla.
Enamasti on mõistlik jätta rahule inimene, kellega me pole ühel lainel ja mitte teda arvustada ega vihata, kuid väga sageli just seda tehakse. Tihti ei oma me üksteise suhtes piisavalt infot. Näiteks ülemus saab väga kurjaks, kui alluv ei tee tööd nii nagu peab. Kuid igal asjal on oma põhjus ja neid põhjuseid  enamasti ei teata või ei soovitagi teada. Kergem on hukka mõista, vihastuda. Seda ei juhtu, kui tegu on armastatud inimesega . Kunagi kirjutas Rudolf Steiner nõnda: „ Tuleb aeg, mil mitte keegi ei saa tunda end kooskõlas iseenda ja  maailmaga, kui kasvõi üksainus kaasinimene peaks jääma sealjuures õnnetuks.” Teadlane arvas, et seda võib pidada kogu inimkonna kohta käivaks ideaaliks ja kuigi selle saavutamine näib raske, on see ainuõige tee. Kristlus propageerib kõrgeimat harmooniat ja soosib vabadust. Aga harmoonia ja vabadus sünnitab tarkust, mis loob omakorda armastust. Järelikult võiks nüüd, jõuluajal, soovida, et meis oleks rohkem armastust , lihtsat inimlikku hoolivust, mida loomad teatavasti ei tunne. 

Õilistavat jõuluaega kõikidele!