Reklaam sulgub sekundi pärast

JAH või EI

Viimasel ajal ei kuule ega näe muud kui lagunevaid suhteid. Mõne päeva eest sattusin MSNis rääkima ühe sõbraga, kes parajasti armupiinades vaevles, kuna tema ihaldatud neiu tunded on jahtumas. Ta oli pettunud, õnnetu, lootusetu olles nõus haarama igast õlekõrrest mis neiu otsust mõjutada võiks.

Ta tahtis suhet korda saada ja otsis teistelt head nõu, kuidas neiu südant tagasi võita. Ta väitis, et armastab seda inimest ning teeks mida vaja, et teda endale saada ja õnnelikuks teha.  „Et siis kumb variant, kas sa tahad teda  õnnelikuks teha või endale saada” küsisin ma temalt lähtudes oma arusaamadest, mille järgi „olema” ja „omama” on erinevast dimensioonist. Võib-olla olen ma natuke julm, aga ma usun, et õnnetult armunud inimest ei saa aidata arst ega sõber. Seetõttu olen alati nõus armunud sõbrale piltlikult öeldes ämbritäie külma vett näkku viskama, mis tema aju-ja südametegevust aktiveeriks ning ta ise ennast aitama hakkaks. Oh kui kerge on olla konsultant ja väidelda nendel teemadel, kuni see pole sinu süda, mis armastatu püksitaskus koos müntide ja kommipaberitega vedeleb. 
„Kui sa teda nii väga armastad, siis tead sa väga hästi,  mis armastus on?” ütlesin talle ja arendasin teemat edasi: „Kas armastus on õnnetus või õnn, saamine või andmine, omamine või olemine, vabadus või päitsed?”, aidates tal jõuda minuga ühele lainele.  Ta leidis kohe õiged sõnad ja hakkas analüüsima, et kui palju sarnaneb tema olukord sellega, mida ta armastuseks nimetas. Täna tuli ta MSNi ja kirjutas mulle: „ Marge, ma mõtlesin selle üle ja sul oli õigus. Ma andsin endast selles suhtes parima ja see polnud piisav talle, küll aga oli see piisav mulle, et arusaamisele jõuda, et see polnudki armastus.”

Inimene tunneb õiged valikud alati ära, aga ta võitleb alateadlikult selle äratundmise vastu lootuses, et see midagi muudab. Kui ma oma probleemidega ummikusse jooksen, siis tuletan meelde ühe minu elukogenud tuttava soovitust, mis ei lase mul muutuda õlekõrreks jõevees. See tuttav ütleb ikka, et kui sa kahtled, kas sinu vastus on JAH või EI, siis ilmselgelt on vastus EI. See kehtib ka armastuse äratundmise kohta. Parem langeta EI, kui hingitse teise inimese armust lootes, et äkki tuleb temalt JA. Üldiselt teeb see EI palju haiget, hävitab su lootused aga ta paneb vee sinu elujões voolama. Voolav vesi on turvalisest konnatiigist alati puhtam ja võib tuua kaasa ootamatult häid üllatusi ja avastusi. Viimaseks võib olla ka uus võimalus, mida nii väga ootad ja taga igatsed. Uskumatult palju häid asju võib elus juhtuda, kui sa vaid võimaluse annad neile. Ja võimalused ei uju ringi konnatiigis.

Me kõik saame mõnikord haiget, sest oleme valesid valikuid teinud. Osad meist kaotavad usu ja hakkavad kartma uusi võimalusi arvates, et armastus teeb nõrgaks. Aga armastuses ei ole luusereid ja võitjaid. On vaid inimesed, kes on selle leidnud, ja inimesed, kes seda veel otsivad. Olete kindlasti kuulnud seda lugu, kuidas Thomas Edisson 9999 korda ebaõnnestunult lambipirni leiutas. Kui temalt küsiti, kas ta ei pea ennast läbikukkujaks, olevat Edisson öelnud: „ Ei, kindlasti mitte. Ma sain teada 9999 viisi, kuidas lambipirn ei tööta.” Sama on ka armastusega- kui võtad endalt võimaluse otsida ja proovida, siis välistad ka võimaluse leida. Pealegi otsimise teel koged sa palju uut ja huvitavat, mille ühiseks nimetajaks on kogemused. EI on valus, aga see on roheline tuli uuele võimalikule JA-le.

Armastus saab alati alguse sinust enesest- kui sa ei armasta ennast, ei ole sul midagi ka teistega jagada. Armastust otsides pead sa olema valmis võtma riske, sa pead olema avatud ja haavatav, sa pead oskama inimesi ja asju hinnata sellisena nagu nad on seadmata omapoolseid tingimusi. 
Ma usun, et selleks et sobida, ei pea vaeva nägema ja ennast ohverdama. Pigem vastupidi- lase ennast vabaks, ole 100% sina ise, sest nii leiavad sind kergemini üles need, kellega sa sobid, ning kiiremini jooksevad eemale need, kellele tegelikult ei meeldi tõeline sina. Meid on siin 6 miljardit, usu, paljudele meeldid sa just iseendana.

Igaühe armastus on täiesti unikaalne ja seetõttu ei ole see vaieldav ega võrreldav. Keegi lõikas veenid läbi, sest armastas liiga palju. Keegi teine aga valetas sulle samal põhjusel näkku „ ma ei armasta sind enam”.  Meie ei peaks siinkohal seisukohta võtma, kelle armastus on suurem. Armastus on tunne, mida ei saa mõõta sõnade, tegude või kraadiklaasiga, inimesed on selleks liiga erinevad. Kuid üks on selge, armastus on vabadus. Armastuse õiges valguses muutub Shakespeare`i suur armulugu „ Romeo ja Julia” tühipaljaks teismeliste kirehooks.

Kõik otsivad armastust ja vähesed leiavad selle, aga see ei tähenda, et seda pole sinu jaoks olemas. Kui millegi heaga kokku jooksed, siis tuleb sellest kinni hoida. Ja kui tundub, et midagi pole päris õige, siis tuleb sellel minna lasta. Nii kerge see ongi, julge vaid endalt küsida ja vastata JAH või EI!

 

Marge Rahu
[email protected]