Reklaam sulgub sekundi pärast

Kiiruse revolutsioon

Hõrgutav kiirtoit! 30 kiirkohtingut poole tunni jooksul! Kuidas teha kahe päevaga nädala töö! Ole efektiivne! Ajajuhtimise erikursus! Kiirkõnni käsiraamat. Kuidas omandada võõrkeel kahe nädalaga! Ajalehtede pealkirjad, reklaamid ja massimeedia tuletavad meile aina enam meelde, kuidas aeg on raha.

Tubli ja tegus inimene toimetab aegasäästvalt ja efektiivselt, planeerib, korraldab, delegeerib ning hoiab kokku aina enam väärtuslikke minuteid. Kas see toodab aga enam õnne või rahulolu? Kas kvantitatiivne võidetud ajahulk tähendab ka rohkem kvaliteeti pereelus, töös ja armastuses?

Võidujooks ajaga on harjumus. Suur osa inimesi leiab, et võidetud minutid tagavad neile lähitulevikus muidu kättesaamatu õnne, milleni nad tavapärases tempos toimetades ei jõuaks. Kui idamaade jaoks on aeg pidevas ringluses ega teki ning kao, siis läänemaailma jaoks on mööduvad minutid ja tunnid eelkõige lineaarne voog. Enamik eurooplasi on õppinud mõtlema, et kui päeva maksimaalselt  efektiivselt ei kasutata, on  tulemuseks kaotatud aeg. Ja sellise õnnetuse vältimiseks näib  elu „kiirendamine” selle planeerimise ja summeerimise kaudu üks igati mõistlik ja väärikas tegu.

Tulemuslik elu tähendab, et kõik peab toimuma efektiivselt ja kiiresti. Meil on kiirtoit ja kiirlugemine, ajamänedzment, kiirkohtingud ning hispaania keele kiirkursused. Ameeriklastel on ajakirjad, kus õpetatakse, kuidas lastele magamaminekuks kiiresti unejutte lugeda, ning 10-nipi-lahendused, kuidas partner 30-sekundiga orgasmini lennutada. Spordiklubide tunniplaanides on populaarsed kiirjooga ja 20-minuti-jõutreeningud. Tekib küsimus, kuhu säärane võidujooks ajaga viib? Milline auhind ootab finišis, ja kus üldse on kiirraja lõpp?

Kiirustamise kurb paradoks on asjaolu, et aktiivne tõmblemine ei paku ühtki lisaväärtust. Ja siin ei taha ma öelda, et peaksime kõik üheskoos diivanil lesides mõnusasti aega mööda saatma ja nautima hambad laiali õndsat mittemidagitegemise tunnet. Carpe diem ehk soovitus päeva kasutada võiks tähendada eelkõige aega iseenda ja oma lähedastega ja vähem võidu kappamist, et jõuda veel enam ning säästa rohkem kui eile, üleeile ja möödunud aastal. Konks pole mitte selles, KUI PALJU sa jõuad, vaid selles, KUIDAS sa seda teed. Carpe diem soovitab nautida hetke, väärtustada aega, mis on juba olemas ega kogune kuhugi imaginaarsele säästuarvele mõnes peenes šveitsi õnnepangas. Tuleviku  hoogsa planeerimise ja muretsemise asemel pakub praeguses hetkes ja normaalsel kiirusel toimetamine hoopis rohkem kui lootus pääseda mõnele helgele aasale ühel kenal päeval viie, kümne või kahekümne aasta pärast ja end selle nimel võitluses ajaga töönarkomaaniks treenida.

Milleks meile maksimaalne efektiivsus? Enamik vahvaid asju elus toimuvadki aeglaselt. Mõnusad õhtusöögid sõpradega, millegi uue ja põneva õppimine, aja vältel kujunevad sõprus- ja armastussuhted – on ju hoopis mõnusam nautida protsessi kui vaevelda ärevalt maksimaalse tulemuse ootuses. Iga toimetust tasub teha hingega ja nautida seda just siin ja praegu. Kvantiteet ei ole alati kvaliteet. Getting the best out of life does not necessarily mean getting the most out of it.  Naudi vahelduseks ka olevikku ja tee seda – aeglaselt!

(Kellele antud teema vastu huvi, võib kuulata  Carl Honore`i podcasti aadressil: http://www.ted.com/index.php/talks/view/id/73)


Kairi Look