Naiste ja meeste tööd

Meil, naistel, oleks justkui  kõigil vähemalt  kaks töökohta. Üks, mille eest saame palka ja teine, mille eest säilitame kodurahu ning teenime ära mehe heakskiidu.

Mees on ajaloost tuntud kui raske töö tegija. Tema oli see, kes pere jaoks varahommikust hilisõhtuni tööd rügas.  Mehe peamisteks ülesanneteks oli perele liha (söögi) ja kehakatete muretsemine. Naise kohustuseks oli valmistada toitu ja kasvatada lapsi ning hoida tuld üleval, hooajati tegeleda ka korilusega. Tööülesanded on küll aja möödudes pisut muutnud, kuid oma eesmärgilt jäänud samaks. Kõik naised ei pruugi küll igapäevaselt oma perele süüa valmistada, kuid kindlasti on see üks naisideaali tingimusi meeste silmis. Nüüdseks on sellele kõigele kuidagi märkamatult juurde lisatud ka palgatöö. Mehelt on aga söögihankimise ja riietemuretsemise ülesanded ära võetud.  Meedias kajastatakse ainukese meeste tööna linnas korteris elades prügiämbri väljaviimist ja sedagi tavaliselt  läbi huumoriprisma. Loomulikult, ma saan aru, et ka korteris tuleb aeg-ajalt remonti teha ning uut tehnikat seadistada. Kuid mis on need meeste ülesanded, mida nad peavad iga päev peale tööd tegema?

Eramajades on lugu hoopis teine. Seda kogesin ka nädalakese Lõuna-Eestis  puhates. Pidevalt tuleb midagi remontida ja putitada. Töö ei näi iialgi lõppevat. Kui kivitaimla jaoks on uued kivid toodud, siis peale seda on vaja muruniiduk korda teha jne.  Naiste elu tundub selle kõrval kuidagi palju lihtsam. Ja võrreldes linnaeluga on see siiski raskem. Lisaks põhitööle, söögitegemisele ning  koristamisele on naisel tavaliselt  ka veel aiamaa, mida tuleb pidevalt kasta ja rohida.  Kui olin juba paar tundi jälginud, kuidas mehed puid lõhuvad, mõtlesin ka selle järgi proovida. Tõeliselt raske oli suuri ja kobakaid pakke pooleks lüüa, kuid pärast umbes kümnendat kirvelööki mul see tavaliselt ka õnnestus. Ja mida aeg edasi, sest kergemaks see töö muutus.  Kui paari päeva pärast olid puud lõhutud, tundsin ma ennast osana teamist. Miks ei võiks perekond olla team, kus kõike tehtaks ühiselt või siis vähemalt võrdselt ja poleks olemas meeste ja naiste töid vaid eksisteeriks lihtsalt töö? Linnapildis on üha rohkem näha naisi meeste ametis ja vastupidi. Enam ei kriibi silma, kui trammi- või trollijuht on naine, või kui juuksur on meessoost. Miks ei võiks nii olla ka kodutöödega?  Miks ei võiks mees pesta põrandat ja naine samal ajal süüa valmistada, et kõik asjad varakult ära teha ja pärast üksteist nautides õhtu mööda saata?

Eramajas saab naine aiamaa ja suures õues muruniitmisega oma trenni kindlasti kätte, kuid kust peaks naine veel aega leidma, et trennis käia? Kas selle võiks lisada naise kolmandaks tööks? Et näha oma mehe jaoks ka oma teisi töid tehes ilus välja ja ennast tervena tunda!

Ja millal siis veel puhata? Kas 24-tunnises ööpäevas on selleks üldse muud aega kui ainult öö, mis tavaliselt kulub magamiseks? Kuhu jääb lõbu? Hobid? Kas tõesti ainult nädalavahetusse või möödub ka see suurema koristamise ja triikimise tähe all? Kui oma hobidega tegelema hakata, siis olen kindel, et pere peab loobuma teatud hüvedest. Kui mees ja lapsed on nõus valmistoitu sööma, siis on ju hästi, kuid mis saab, siis kui valmistoitu ei pooldata? Kindel võib olla ka selles, et kodu ei pruugi olla enam sama korras kui varem. Varem või hiljem hakkavad nii naist kui meest need detailid elus häirima ja tekib konflikt. Kas naise hobi peakski olema vaid seotud pere ja koduga? Mis saab siis, kui naine tahaks hakata tegelema näiteks rallispordiga?  Kõik need küsimused on mind vaevanud nüüdseks juba mõnda aega. Mulle tundub, et üldiselt on  peredes mehed need, kes saavad endale erinevaid hobisid lubada. Naistel ei ole selleks lihtsalt aega.

Meie, naised, pürgime alati täiuse poole ja seepärast tahame oma kõikidel ametikohtadel olla parimad. Et  keegi ei saaks meile midagi ette heita (kui toad on korras ära, siis räägitakse ikka, et perenaine on laisk). Seega käivad meist paljud veel oma töödega paralleelselt ülikoolis, enne magamaminekut loevad erinevaid raamatuid ja ajakirju, mis räägivad  Feng Shuist, sellest,  kuidas saavutada ja säilitada hea figuur, kuidas kasvatada parimaid lapsi, kuidas hoida suhet elavana jne. Kui mitu aastat sellise tempoga vastu peatakse ei oska ma ennustada, kuid kindlasti mitte ei ole see tervislik ja annab oma mõjutuse närvisüsteemile.

Viimasel ajal korraldatakse järjest  enam seminare ja erinevaid messe, kus räägitakse mehe tervisest ja üritatakse leida põhjust sellele, miks mehed nii vara otsad annavad. Hetkel arvatakse, et nende elu on stressirohkem ja suurema vastutusega kui naistel. Minu jaoks tekib siin ilme vastuolu. Kas tõesti on nende ainuke ametikoht niivõrd vastutusrikas? See oleks vist ainuke loogiline seletus. Mulle isiklikult tundub, et naiste elu on igati keerulisem ja rohkem erinevaid tööülesandeid täis.

Siiski jääb mind kummitama küsimus, miks me üritame ennast nii mitmel rindel tõestada. Ilmselt me hoolime oma kodudest ja peredest niivõrd palju, et oleme nõus nende heaks pingutama ja kardame jääda üksi. Kuigi ma ei julge väita, et see on ainus tõde. Ma ei tahaks rääkida kogu naissoo eest.  Ilmselt on  meil kõigil omad põhjused!

 

Teele Teder
teele@buduaar.ee