ADVOKAADID VASTAVAD: kas isa saab emalt lapsed ära võtta ja muud põletavad mured!

Mida teha, kui mees ähvardab lahkumineku korral lapsed emalt ära võtta?

Vandeadvokaat Liis Mäeker: Seaduse kohaselt on mõlemal vanemal võrdsed õigused oma laste suhtes. Ühist hooldusõigust on võimalik lõpetada ning see täielikult ühele vanemale üle anda vaid väga äärmuslikel juhtudel – vanem ei ole võimeline teostama laste hooldusõigust (nii isikuhooldust kui ka laste varahooldust ega võtma adekvaatselt vastu otsuseid lapsi puudutavates küsimustes). Näiteks võetakse vanemalt hooldusõigus ära olukorras, kui vanem on narkomaan, tal on vaimne puue või psüühikahäire, mis välistab või piirab oluliselt tema võimet lapsi hooldada. Tavapärasemad on kohtuvaidlused hooldusõiguse piiratud küsimustes, nagu näiteks vaidlustes, kus mõlemad vanemad tahavad otsustada laste elukoha, koolivaliku, raviplaani vms üle, kuid ei jõua kokkuleppele. Kohus annab sellistes olukordades otsustusõiguse vanemale, kes on selles küsimuses pädevam langetama otsuseid. Laste äravõtmise ähvarduste elluviimine ei ole niivõrd lihtne, vaid selline elukorraldus peab olema sisuliselt põhjendatud ning seda peavad õigustama laste huvidest lähtuvad asjaolud.

Kas last üksi kasvatav vanem peab võimaldama lapse suhtlust teise vanemaga isegi siis, kui teine vanem eirab COVID-19 piiranguid ning käib lapsega rahvarohketel koosviibimistel?

Vandeadvokaat Liis Mäeker: COVID-19 piirangud kehtestati inimeste elu ja tervise kaitsmiseks ning viiruse leviku tõkestamiseks. Seega tähendab COVID-19 piirangute eiramine lapse elu ja tervise ohtu seadmist. Sellises olukorras prevaleerivad lapse huvid mistahes kokkulepete ja suhtluskorra ees. Kui lapse huvid saavad kahjustada, tuleb kokkulepitud suhtluskorra täitmisest või selle puudumisel teise vanema nõudmisest lapsega koos aega veeta keelduda. Koroonakriis või mitte, lapse huvide kahjustamist tuleb kaaluda olukorrapõhiselt ning kui lapse huvid on ohustatud, tuleb langetada lapse huvidest lähtuvaid otsuseid, sh vajadusel jätta kohtumine teise vanemaga ära. Näiteks olukorras, kui laps peab minema teise vanema juurde, kuid teine vanem on tugevas joobeseisundis, mis välistab tema võime last hooldada.

Kas isa peab lahkumineku järel toetama oma lapsi ka siis, kui ta polnud abielus laste emaga?

Vandeadvokaat Liis Mäeker: Jah, lapse isa peab andma lahkumineku järel lastele ülalpidamist ka siis, kui ta ei olnud laste emaga abielus. Kui isa ei ela lastega koos ega osale laste kasvatamises, annab ta ülalpidamist eeskätt elatise maksmise teel.

Millisest summast alates peab elatisraha nõudja hakkama tõestama, et selline summa reaalselt lapse peale kuus kulub?

Advokaat Janne-Liisa Ottis: Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2020. aastal on miinimumelatis 292 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole elatise nõudmisel miinimumnõudes vaja lapse kulusid põhjendada ega ka tõendada. Juhul, kui vanem taotleb lapsele elatist miinimummäärast suuremas summas (kasvõi summas 293 eurot), on vanem kohustatud lapse kulusid põhjendama ja tõendama. Kohtupraktika kohaselt on lapse põhjendatud kuludeks toidukulud, eluasemekulud (nii kommunaalteenuste kulud ja liisitud või üüritud eluaseme kulu kui ka vanemale kuuluva eluasemega lapsele tagatud eluruumide kasutuseelise hüvitis (vt kasutuseelise nõude täpsemat seletust Riigikohtu 16.10.2013 lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13)), tervishoiukulud, hügieenitarbed, kulu riietele, huvialaringide kulud, sidekulud, transpordikulud, vaba aja kulud (sünnipäevadel osalemine, teatris, kinos ja mängutubades käimised) jms.

Mida teha, kui koroonakriisi ajal ja/või selle järel ei maksa lapse isa lapsele enam elatist, põhjendades seda töökaotusega?

Vandeadvokaat Liis Mäeker: Kui last kasvataval vanemal on olemas jõustunud kohtuotsus elatise maksmise kohta ning koroonakriisis on teine vanem jäänud võlgu, on lapsevanema otsustada, kas pöörduda kohtutäituri poole, kes pöörab otsuse sundtäitmisele. Kui aga vanemal ei ole kohtuotsust, piisab elatisvõla tekkimisest, et tekiks õigus kohtusse pöördumiseks. Rahapuudus või töö kaotus ei ole argumendiks, et laps peaks jääma ilma ülalpidamisest. Elatist mõistetakse välja ka vanemalt, kellel puudub töö. Kohtud on toonitanud, et sellises olukorras tuleb vanemal töö leida ning lapse elatisnõue rahuldatakse kohtuotsusega sellest hoolimata. Laps ei pea jääma ülalpidamisest ilma.

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid

Vandeadvokaat Liis Mäeker on Eesti Advokatuuri liige alates 2013. aastast; samuti on ta Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni liige.

Advokaat Janne-Liisa Ottis on Eesti Advokatuuri liige alates 2017. aastast.

Mõlemad advokaadid nõustavad kliente perekonnaõiguse küsimustes nii kohtuväliselt, läbirääkimistes kui ka kohtumenetluses.