KAIDI KARILAID: vaimne vägivald eksisteerib selleks, et saada võimu kellegi üle

KAIDI KARILAID: vaimne vägivald eksisteerib selleks, et saada võimu kellegi üle
erakogu

Ühiskonnas räägitakse füüsilisest vägivallast, aga tegelikult on vägivallal veel erinevaid liike. Kaidi Karilaid ei taha liigitada, milline on kõige hullem, aga selline salakaval, millele inimesed tavaliselt jälile ei saa, et nad on vägivalla ohvrid, on vaimne ja psühholoogiline vägivald. 

Ta mainib terminit gaslighting. On ju tehtud ka nimekas film ”Gaslight” (1944), mis esitati seitsmele Oscarile. See räägib naisest, kelle mees tekitab tekitab temas järk-järgult muljet, et ta on hullumas.

”See on termin juba väga kaugest ajast psühholoogias. See on hakanud viimasel ajal rohkem päevavalgele tulema, sest seda on hakatud rohkem teadvustama. Kõik inimesed vähemal või rohkemal määral on olnud selle vaimse ja psühholoogilise vägivalla ohvrid või ohvriks tegijad,” räägib Access Barsi seansse korraldav Kaidi.

Tundub, et füüsiline vägivald on justkui hullem. Vaimset vägivalda ei peeta millekski, selle eest ei saa mitte kuskil karistada, aga füüsilise vägivalla eest saab.

Vaimne ja psühholoogiline vägivald eksisteerib selleks, et saada võimu kellegi üle. See on väga salakaval.

Mida see inimesega teeb? Füüsiline vägivald jätab sinikad, aga vaimne?

Vaimne vägivald lööb pinnase füüsilise vägivalla loomiseks. Tekitab inimeses seisundi, kus ta on manipuleeritav.

Mida see vaimselt inimesega teeb? Väljastpoolt tundub, et inimesega nagu ei olegi midagi pahasti.

See teeb inimesega seda, et inimene jõuab lõpuks staadiumisse või seisundisse, kus ta hakkab olema vägivaldne iseenda ja teistega. Hakkab ennast karistama, endale keelama, ennast kontrollima, haletsema. See on ajendatud hirmust, enese madalast väärtushinnangust, puudusest, sisemisest allasurutud vihast, pettumustest, enesearmastuse puudumisest ja  jõuetusest olla vaba. Kõik see võib ilmuda inimese eksistentsi sel juhul, kui ta on pidevalt olnud ümbritsetud keskkonnast, kus inimeste suhtumine on suures osas kontrolliv, hirmutav, hävitav ja emotsionaalselt vägivaldne, kritiseeriv ja halvustav. See kõik hakkab mõjuma meile üsna varajases lapseeas ja see saab alguse perekonnast ja  ühiskonnast..

Mida see inimesega teha võib?

Võtab ära usu endasse, enese väe ja võimaluste taju. Ta hakkab nägema, et tal pole valikut ja kaotab lootuse. See teeb inimesega seda, et ta ei näe üldse, et ta on siin maailmas keegi, et tal on üldse mingi roll siin olemas. Ta ei usu endasse, mis tähendab seda, et ta hävitab ja süüdistab end kogu aeg. Ta tunneb end halvasti. Tema sisse võib koguneda palju viha, mida ta peidab või siis välja näitab maailma vastu. Näiteks koolivägivald.

Kui keegi kasutab minu peal vaimset vägivalda, siis kuidas seada selgelt piirid ja see lõpetada? Eriti kui tegemist on perekonnaliikmega.

1. Kui sina tajud, et keegi kasutab sinu peal vaimset vägivalda, saad sellest aimu siis, kui hakkad märkama, et keegi teeb sind maha, mitte ei väesta, kui keegi räägib sinust su selja taga valesid, keegi üritab sulle kogu aeg selgeks teha, et sa oled mõttetu jne. Sa pead seda kõigepealt märkama. Väga paljud inimesed võib-olla ei märkagi seda. Märka seda! Kui sa seda ei märka, siis ma ei saa sulle anda ühtegi juhtnööri.

2. Kui sa seda märkad, siis küsi endalt, kas see on sulle okei.

3. Kui mu jaoks miski enam ei sobi ja ei ole okei, siis küsid endalt, mis valikud mul on. Mida ma saan teha teisiti? Kui sa siiani oled lasknud igasugu asju öelda, oled silmad maha pannud, oled teinud ennast valeks, ära jooksnud vms, vajunud nurka, tundnud end halvasti, ei ole tahtnud tühjast tüli tekitada, siis sellel hetkel on sul seda võimalik teadvustada. Sul on võimalus teha midagi teisiti, sa saad jääda kohale, öelda talle, et see ei sobi sulle. ”Aitäh selle eest, kuid selline asi mulle ei sobi”.

Isegi kui tegemist on perekonnaliikmega?

Isegi siis, kui tegemist on perekonnaliikmega. Sa saad öelda: ”Aitäh, aga mulle see ei sobi. Mina ei soovi, et sa minuga selliselt käitud.” Mis siin veel võimalik on? Perekonnaliikmetena arvatakse tihti, et lähedase inimesena pean ma kõik välja kannatama, sest ta on mu ema või isa või abikaasa. EI PEA!!! Sinu ülesanne on olla austav endaga ja öelda ”STOPP, see ei sobi mulle”, kui see hetk käes on, kus sa teadvustad, et see ei lähe mitte.

Üks vaimse vägivalla tunnustest on see, et selle inimese sõnad ja teod ei lähe kokku. Kuidas tuvastada, et see inimene tegelikult valetab mulle?

Mina kasutan lihtsamat ja veidrat versiooni sellest, kuidas selgusele jõuda. Ma vestlen endaga, kõige targemaga. Ma küsin enda südamelt: ”Tõde, kas see inimene räägib tõtt?” ja väga tihti ma saangi selle teadmise, kas ta siis räägib tõtt või valetab. See on kõige lihtsam viis, mida ma kasutan, mida ma soovitan kõigil kasutada. Iga küsimuse ette sa paned sõna ”tõde”.

Kuidas hakata välja tulema vaimselt vägivaldsest suhtest?

Sa pead endalt küsima, kaua sa kavatsed veel kannatada ja millal ma selle valiku teen. Kas nüüd? Mida ma selles olukorras nii väga armastan, et luban sellel eksisteerida? Meie võime kõrvalt näha, et sul on vägivaldne suhe, aga kui sina ei näe seda, siis teised ei saa sulle panustada, isegi see jutt siin mitte.

Kui sa tahad seda asja muuta ja ei tee ühtegi valikut, siis midagi ei muutu.

Kõige esmane on see, et väljenda ennast, kuidas sa tegelikult tunned ja kuidas sa soovid ennast tunda. Väljenda, millised suhted sulle sobivad ja millised mitte. Räägi endast oma südame seest, mis sulle on oluline teievahelistes suhetes.

Kuidas teistsugust valikut teha? Sa istud ja arutled endaga ja küsid endalt: milline mu elu on aasta, viie või kümne pärast, kui ma ühtegi teistsugust valikut ei tee ja jätkan samamoodi? Tunneta. Taju.
Küsid veel endalt: milline mu elu on aasta, viie või kümne pärast, kui ma nüüd selle valiku teen? Sa tead. Tavaliselt kui inimesed on selle valiku teinud, siis nad leiavad, et nad ei karda enam midagi, ei poe hirmu taha teadmatuse ees, mis saama hakkab. Olen näinud paljusid inimesi, kes on valmis isegi surema, et see olukord lõppeks. Nad on valmis tegema ükskõik mida. Nad teavad, et see asi laheneb ja võimalused, mis panustavad, on olemas.

Ehk siis nii kaua, kuni ma leian õigustusi, miks jääda suhtesse või ilustan asju, pole ma tegelikult valmis sealt välja tulema?

Just. Nii kaua, kuni sa otsid põhjuseid, miks sa peaksid seda olukorda taluma, pole sa valmis muutust tegema. Kui sa oled muutusteks valmis, siis sa teed need, ükskõik millised. Sa leiad need lahendused.

Milline peaks olema selle inimese vaimne seisund või mõtteviis selleks, et sellised inimesed, kes teevad vaimset vägivalda, isegi ei tuleks tema lähedale?

Sa pead ise julgema olla sina. Mis see tähendab? Sa pead julgema olla SINA olukordades, kus keegi tahab sinust traktoriga üle sõita. Sa ei ole uksematt. Kui sa tead, et see ei toimi sinu jaoks, siis sa ütled õigel hetkel: stopp. See vaimne seisund peab olema nii selge ja aus sul endal sinu endaga. Sinust ei saa keegi kogemata kui uksematist üle sõita. Mis see tähendab? Oletame, et ma sain just peksa lähedase inimese käest või sain sõimata pealaest jalatallani. Järgmisel hetkel tuleb see sama lähedane ja palub andeks. Sa arvad, et see lõppes tänasega. Sa pead teadvustama, et see võib juhtuda ka järgmisel korral. Kui sina praegu ei tee teistsugust valikut, et ütle stopp, ja loodad, et kõik läheb paremaks, siis väga suure tõenäosusega sa ka kutsud selle sama asja uuesti esile.

Meid on alati õpetatud olema ilusad, head, toredad. Kuidas ma siis ütlen inimesele seda nii otse näkku, mis võib minust jätta nõmeda inimese mulje?

See ongi see häda, mida ühiskond arvab, et kui väliselt näitame, kui ilus kõik on, kui hea ma olen, siis on kõik korras ja inimesed arvavad meist hästi, mille oleme teinud kõige olulisemaks. Me oleme teinud teiste arvamuse tähtsamaks kui iseenda elu ja rõõmu. Me laseme ennast pigem hävitada kui seda, et julgeme jätta teistele nõmeda mulje. Mis siis, kui nõme olla kellegi arust on täitsa okei, kui sa tead, et sa oled olnud iseendaga aus?

Kuri olla on siis ka lubatud?

Jah, kui on vaja lüüa isegi rusikas lauale ja öelda, et see minu jaoks ei sobi, siis nii see ka on, kõik.

Mida saaks igaüks meist teha, et vaimne vägivald lõppeks või vähemalt väheneks?

Hakka iseennast kõigepealt armastama ja iseendale tänulik olema. Millega see saaks hakata maailmas lõppema, on see, et hakka oma südamesse vaatama, suhtlema oma südame ja iseendaga, iseendale andma neid asju, mida sa tahad, et sulle antakse. Sa pead endale andma neid asju: armastust, lahkust, tänulikkust, hoolivust. Ja hakka märkama, kus on vägivald. Märka seda ja tee teistsuguseid valikuid kui tavaliselt.

Ehk ma ei pea hakkama maailma parandama?

Ei, hakkad pihta endast ja sa hakkad tegema neid asju, mida sa tahad näha maailmas. Kui mina tahan näha maailmas rohkem hoolivust, lahkust, siirust, ausust ja austust, siis ma hakkan seda olema iseendaga igal hetkel rohkem ja nähtavalt. Hakkan olema ka teistega. Selles olukorras, kus keegi mõistab mind hukka, ma ütlen talle: aitäh selle hinnangu eest. Ma ei anna talle seda rõõmu, et ma hakkan talle vastu või reageerin.
Suurima muutuse loob see, kui sa valid ennast