RAADIOHÄÄL LAURI HERMANNI tervise ja nooruslikkuse retsept

Lauri, kelle elu on viinud nii õhtujuhi, muusiku kui raadio- ja telesaatejuhi kingadesse, peab end ise lihtsaks Lõuna-Eesti poisiks. „Olen Tartus sündinud, elanud ja arvata võib, et ega mind miski siit lahti ei kanguta. Eesti on nii mõnusalt väike, et kõik asjad saab olenemata asukohast ladusalt aetud,“ sõnab tuntud meeshääl, kellel on õnnestunud tööd ja tegemised põimida muusikahuviga. Vara üles, vara voodi Lauri, kes alustas raadiotööga juba 13-aastaselt, unistas lapsepõlves hoopis tuletõrjuja elukutsest. Avaliku elu tegelaseks saamine ei olnud eesmärk omaette. „Mäletan, kuis käisin poisikesena omaalgatuslikult reha ja kastekannuga kulupõlenguid kustutamas. Parim tasu selle töö eest oli tunnustav sõbramehemats mõnelt tuletõrjujalt. Tahtsin särada kangelasena.“ Kooliajal huviorbiiti kerkinud raadiotöö nõudis aga teistsuguseid oskusi. „Olin varem korralik jänespüks ning kartsin isegi klassi ees vastamas käia. Raadio tõttu pidin üle saama kartusest esineda suure publiku ees. Niisiis on just minu töö ja hobid selles süüdi, et mõned inimesed mind praegu tänaval või hääle järgi ära tunnevad. Töö iseloom on selline.“ Tahtsin särada kangelasena Hommikuprogrammi juhtimine nõuab ka tugevat iseloomu. Heliseb ju äratuskell ebamõistlikult vara. „Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toobi,“ viskab Lauri selle peale õhku vanarahva tarkuse ja tõdeb, et tervisele on hea ärgata iga päev ühel ja samal ajal. „Vähemalt mulle on see küll jube hästi mõjunud. Kui kell läheneb viiele ja äratuskell annab alarmi, tuleb silmaluugid valla lüüa ja oledki üleval. Enamasti ärkan juba mõni minut enne alarmi, sest bioloogiline kell toimib uskumatult hästi.“ Raadiohääle hommikurutiinis on iga minut arvel. „Ärkan üles, käin pesus, panen riidesse, hüppan taksosse ja sõidan tööle – kokku võtab see 15 minutit,“ räägib Lauri ja tõdeb, et talle meeldib väga varahommikune inimtühi Tartu südalinn, vaikus tänavatel ja raadiomajas. Tööle jõudes haarab saatejuht tassi kohvi järele, sest soe jook mõjub hästi nii kehale kui hääleaparaadile. Kindlasti kuulub kohvi kõrvale ka klaas vett. „Häälepaelad saan soojaks kolleegiga jutustades ja siis olengi saateks valmis. Alustan eetris kell kuus. Kui mitu lugu on jutti mängima pandud, teen 40 kätekõverdust, venitan ja teen puusaringe, et keha liikuma saada. Sinna vahele mahub ka kausitäis putru, soovitatavalt tatrast,“ muigab ta.   Enamasti lõpetan raadiopäeva siis, kui muu rahvas alles unise peaga töölainele häälestub Varahommikul ärkamise eeliseks on pikk päev. „Enamasti lõpetan raadiopäeva siis, kui muu rahvas alles unise peaga töölainele häälestub.“ Ärkamise saladuseks on mõistlikul ajal magamaminek ja reeglipärasel kellaajal ärkamine. „Kui päev saab pikk, tuleb ka uni normaalsel ajal ja ei pea poole ööni üleval passima. Minu jaoks on hea aeg voodisse minekuks enne südaööd, kas kella 22.00 või 23.00 ajal. Nii saab mõistlikus koguses und.“ Lauri peab korrapärast ärkamist ka nooruslikkuse ja tugeva tervise retseptiks. „Mulle on öeldud, et näen justkui noorem välja ja et aastad mõjuvad mulle hästi. Loomulikult on tore oma vanuse kohta parem välja näha. Valetaksin, kui ütleksin, et selline kompliment jätab mehe külmaks.“ Tantsumuusika uus tulemine Musafännist Lauri hoolitseb ka isiklikult selle eest, et tantsumuusika fännidel ikka jätkuvalt midagi oodata oleks. Koos sõpradega tehakse bändi Sunlight, mida on võrreldud ka kodumaise tantsumuusika lipulaeva 2 Quick Startiga. „Paraku vanameistrid enam uute lugudega liialt ei ponnista, kuid meie mootor töötab täistuuridel ja alati on rõõm miskit uut välja tuua. Meie puhul on see reeglina midagi suvist ja latiinolikku, tantsulugu igal juhul. Meile meeldib teha meloodilist muusikat, mis paneb automaatselt puusa nõksuma ning tekitab hea meeleolu. Ka laulutekstid kirjutame reeglina ise ning lähtume sellest, et sõnad oleksid arusaadavad, viisakad ja positiivsed. Labane ja nõme on meie vastandid – oleme viisakad ja sõbralikud poisid.“ Sunlightil on ka oma fänniklubi, kes muusikuid takka utsitab ja lisamotivatsiooni pakub. „Fännigrupis on sadu toredaid inimesi, kellele meie tegevus korda läheb. Rõõm on meiepoolne!“ Lauri enda lemmikud muusikapalad pärinevad enamasti 80–90ndatest. „Laulud on kui ajarännak, mälestused ja meenutused. Palju lugusid olen avastanud just filme vaadates, sest Hollywoodis kasutatakse rohkelt väga head mussi. Kuulan ka värskemat kraami, kui see on mõnus ja mahe, kindlasti mitte liialt käre või sakiline. Üks mu lemmikuid autosõidulugusid on praegu näiteks Junge Junge „A Walk On A Beach”“. Elujaatav suhtumine geenides Avalikkusele tuntud energia ja elujaatav suhtumine on Lauri sõnul talle geenidega kaasa antud. „Ema ja isa ei püsi ka üldse paigal ning seda muret mul pole, et võiks kalli pühapäeva niisama maha magada, ilma et käsi mõne tööriista järele haaraks. Kui ilm lubab, siis lähen alati ka õue värske õhu kätte. Loodus ja sport on olulised. Põrutan igal võimalusel linnast minema ja naudin emakese Maa ilu enda ümber. Naudin ka tööalaseid sõite, mil saab tavakeskkonna selja taha jätta ning aju teeb automaatselt restardi. Eks elus ole ikka tagasilööke, kuid murumättal maandudes ja pisikest rohulible oma sõrmede vahel põrnitsedes mõtledki, kui suur rõõm on näha, kuulda, hingata, süüa, lõhnu tunda. On suur õnn, kui katus on pea kohal ja toit laual, ellu kuuluvad kallid sõbrad ja pere. Sellest kõigest tuleb ka minu elujaatav mina.“ Mulle on öeldud, et aastad mõjuvad mulle hästi Ka inimeste puhul hindab Lauri lihtsust ja sõbralikkust. „Peenutsemine, üleolev suhtumine ja ülbus on igas mõttes out! Mulle meeldib, kui riided on puhtad ja enda eest hoolitsetakse. Naiste puhul jääb silma, kui julgetakse olla naiselik ja kanda kleiti.“ Ilu igas päevas Unelmatest rääkides soovib tegusa elustiiliga raadiohääl, et filmide, spordi ja looduse jaoksoleks veelgi rohkem aega. „Mul on mitu erinevates mõõtmetes tõukeratast ja nõnda saan ladusalt ühendada nii värske õhu kui erksama liigutamise. Taasavastan enda jaoks ka sulgpalli, sest olin selles kooli ajal päris kõva käsi. Näis, äkki istun jälle ka mootorratta sadulasse. Pärast kukkumist jätsin oma põriseva kaherattalise paremaid päevi ootama,“ avab Lauri, kes ei taha aega raisata. „Kui varem ei suutnud ma kuidagi kevadet-suve ära oodata, siis praegu püüan leida positiivset ka 20 külmakraadist ja tatisest lörtsipäevast. Loomulikult igatsen rohkem päikest, kuid ega elu lõunamaal parem ole. Seal on omad mured ja puudused. Kõlan nagu Eestimaa patrioot, kuid siin on mu kodu, siin on mu lähedased, siin on mu pere,“ innustab ta märkama head.