Reklaam sulgub sekundi pärast

TALLINK GRUPI juhatuse liige Piret Mürk-Dubout SÄRAVA TÄHENA ÄRIMAAILMAS

Deisi Helemäe-Sarv

Foto: Erakogu

„Mul ei ole suuri iidoleid. Pigem on olnud piisavalt õnne ja elu on mind kokku viinud andekate ning vägagi õigete väärtustega inimestega, kellelt on olnud palju õppida,” tunnistab Läänemere ühe suurima reisilaevafirma Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout (51).

Õnne on Pireti elus tõepoolest piisavalt olnud, kuid mitte ainult. Särava ja lennuka karjääri taga on tegelikult suur töö ning mitmeid ohverdusi. Kuid kõige selle taustal on tippjuhina paljusid kadedaks tegev naine rahul iga tehtud valikuga. Noorena edukat ajakirjanikukarjääri teinud Piret Mürk-Duboutist ei saanud Bonnieri võitjat ega uut Urmas Otti. Temast sirgus hoopis üks Eesti edukamaid tippjuhte.  „Minu elus on olnud 15 aastat telekommunikatsiooni ja IT-lahendusi ja nende aastate kestel sain osa ka selle valdkonna uskumatult kiirest arengust,” võtab Piret oma karjääri ühe lausega kokku. Kuigi lasteaia lõputunnistusel on kirjas, et väikene Piret tahtis saada lauljaks, mäletab naine hoopis soovi saada juurviljapoe müüjaks – sest just see inimene pidavat ju teadma, millal „apelsiinid” ometi kord poodi jõuavad. „Esimesed tasustatud ettevõtmised olid peenramaadel ja aiandites – kõplamised, heinateod,” meenutab Viljandist pärit Piret. „Tööraamatu esimene sissekanne on Viljandi maakonna ajalehe korrespondendina. Olin siis just 16-aastaseks saanud ja õppisin samal ajal keskkoolis.” Inspiratsiooni ajakirjandusele mõelda sai Piret oma põhikooli õpetajatelt, just nemad õpetasid tekste lugema ning neid mõistma. Ja muidugi oli suur roll ka Pireti emal, kes tütre ideid ja ettevõtmisi alati toetas. „Teadsin 12-aastaselt, et soovin saada ajakirjanikuks ning see veendumus püsis kuni õnneliku päevani, mil mind arvati Tartu Ülikooli ajakirjanduskateedri üliõpilaseks. Alternatiive mul polnudki,” sõnab Piret veendunult. Lennukas karjäär Kui Piret 1994. aastal Tartu Ülikooli lõpetas, läks ta tööle riiklikkusse monopoli Eesti Telefon, millest arenes digitelevisiooni turuliider Elion. Seejärel liitus EMT-ga, mis hoidis pikki aastaid Eesti mobiilside arengu kvaliteediliidri positsiooni ja mille ühinemisel Elioniga sündis lõpuks ka Eesti Telia. Kui Piret oli saanud 41-aastaseks, tehti talle ettepanek, millest oli võimatu keelduda – asuda tööle TeliaSonerasse äriarenduse ja brändistrateegia valdkonna juhina. See tähendas kogu pere jaoks suurt muutust – kolimist teise riiki, võõrast keelt ja palju muud. Otsus tuli vastu võtta hetkel, kui Pireti kolmeaastane poeg pidi peagi saama suureks vennaks ehk naine oli lapseootel. Piret rääkis avameelselt oma tulevasele ülemusele, et ootab last. „Selle peale oli väike vaikus ja siis ta ütles: „Aga tead, Piret, meil siin Rootsis juhtub ka seda naistel aeg-ajalt. Aga milles probleem on?” Minu arvates oli see väga äge vastus, innustav ja inspireeriv suhtumine,” meenutab naine kümne aasta eest toimunud vestlust. Väljakutse, mille Piret Rootsi tööle asumisega vastu võttis, oli tööalaselt suur amps, sest TeliaSonera oli sel ajal tegev nii Euroopas, kui ka Euraasias. See omakorda tähendas töötamist 16 erineva riigi meeskondadega. Seda kõike kahe lapse kõrvalt, kellest noorem oli nõrga tervisega. „Arvan, et minu kõige keerulisemad olukorrad emana olidki need, kui veetsin ööd Rootsi EMO-s. Töötades erinevate ajavöönditega, hoidsin samal ajal väikese imiku kätt ja viisin läbi vajalikke koosolekuid näiteks Madridi, Oslo või Katmanduga. Teadsin ju töökohta vastu võttes, et pean neid kahte rolli ühendama kõige keerulisemas elufaasis, aga nendel hetkedel on murdumine emotsionaalselt väga lihtne,” meenutab Piret ja lisab, et samas ei ole ta tänaseni kahetsenud otsust kahe väikelapse kõrvalt oluline töökoht Rootsis vastu võtta. Välismaal elada ja töötada on väga arendav kogemus. Kõik on teisiti. Teine kultuuriline, sotsiaalne ja regulatiivne keskkond. Olla juht ja erinevate rahvuste tööandja väljaspool oma sünniriiki tähendab, et see keskkond tuleb endale detailideni selgeks teha,” kirjeldab Piret, millele pidi tollal mõtlema. Ta meenutab ka, kui keeruline oli välismaal see, et puudus vanematest ja sõpradest koosnev tugivõrgustik . „Kodukorraldus ja laste haridustee tuleb enamasti ise avastada, nagu ka terviseteenuste korraldus. Vahetada perega era- ja töise elu keskkonda on keeruline ettevõtmine ja suhtun respektiga kõikidesse peredesse, kes on selle tee ette võtnud.” Pärast nelja ja poolt aastat välismaal kolis Piret lastega Eestisse tagasi. „Muuseas, ega lastega pere naasmine Eestisse pole oluliselt kergem ettevõtmine,” võrdleb kahe lapse ema kodumaale tagasitulekut välismaale suundumisega. „Näiteks pole sugugi lihtne leida kasvõi lasteaiakohta või sobivat kooli muukeelsest hariduskeskkonnast tulnud õpilasele. Igaüks teeb oma otsused ise Piret on kindel, et tema tahtejõu, sihikindluse ja positiivse energia raudne eeskuju on tema ema. Lisaks usub ta, et meid ümbritsevad kümned ja kümned erilised inimesed, kes meid erinevatel eluetappidel inspireerivad, toetavad, innustavad. „Edasi viib aga ka sisemine rahutus ning enesedistsipliin, tahe luua uut ja pidevalt areneda, olla uudishimulik ning omada piisavalt kriitilist suhtumist iseendasse,” on Piret kindel ning lisab, et tal endal suuri iidoleid ei ole. „Pigem on olnud piisavalt õnne ning elu on mind kokku viinud andekate ja vägagi õigete väärtustega inimestega, kellelt on olnud palju õppida.”  
Isiklik suhtumine ümbritsevasse keskkonda peab nii iseennast kui ka oma valikuid toetama.
  Siiski ei ole vaid õigete inimestega kohtumine Pireti sõnul piisav, vajalik on ka oskus otsuseid teha. Otsuseid peab inimene tegema aga ise ja kui need puudutavad edasiliikumist ja arenemist, siis on keeruline öelda, et on raske. „Olen püüdnud tegeleda oma mõttemaailmaga. Isiklik suhtumine ümbritsevasse keskkonda peab nii iseennast kui ka oma valikuid toetama. Virisemine ei aita. Alati on olukorrast väljapääs ja alati on lahendused,” jääb Piret igas olukorras optimistiks. Oluline on lihtsalt oskus neid näha ja hinnata, muuhulgas ka kõige mustema stsenaariumi vastu. „Kui käed on küljes ja tervis on olemas, saab kõigega hakkama.” Piretil on karjääris läinud hästi ka selles mõttes, et ta ei ole seni tundnud, et teda kui naist tööl piisavalt tõsiselt ei võeta. Olles valdavalt töötanud kollektiivides, kus on meeste ülekaal, on tal olnud pigem võimalik tarkadelt kogemustega meeskolleegidelt palju õppida. „Naisena olen aga küll n-ö klassikalises „meeste maailmas“ endale kõrgemaid ootusi ja nõudeid seadnud, sest eelarvamused on sügavalt juurdunud. Parim ravim aga selliste suhtumiste juures on faktipõhisus ja ratsionaalsus, argumenteeritud väljaütlemised ja konkreetsus oma seisukohtades,” on tippjuht asja enda jaoks ammu selgeks mõelnud. Hinnatud tippjuht Piret leiab, et ootused juhtimisele on ajas ja valdkondades muutuvad. Kus vajatakse autoritaarsemat, kus kaasavamat juhtimist. „Minu jaoks on juhi puhul oluline suure pildi nägemine ning strateegiline eestvedamine, samuti selge kommunikatsioon. Inimlik tuleb olla, hoida ja hinnata inimesi enda ümber ja luua keskkond, kus inimesed areneks ning õnnestuks,” selgitab Piret oma nõudeid juhioskustele.  
Üldreeglina kehvad juhid ikka pikalt juhipositsioonidel ei püsi.
Kindlasti tuleb juhina olla iseenda ning meeskonna suhtes õiglane, tajuda laiemat konteksti. Ka ei tasu unustada, et lisaks tiimile ja valdkonnale peab arenema ja kasvama ka juht ise. Arenguallikaid on palju – konkurents, teadus-innovatsioon, sotsiaalmeedia kogukondade arutelud, rahulolematud töötajad ja kliendid, keerulised otsustused jne. Oluline on neid arenguootusi ja -võimalusi märgata ning leida aega ja fookust nendega tegelemiseks. „Üldreeglina kehvad juhid ikka pikalt juhipositsioonidel ei püsi,” on Piret veendunud. Kuigi kõik valikud on Pireti enda tehtud, tähendab tipus olemine paratamatult ka ohverdusi ning üks asi, mis teda aeg-ajalt piinab on asjaolu, et lastele tahaks alati rohkem aega ja tähelepanu anda. „Aga siis tuleb leppida sellega, mida saad ja suudad. Oluline on püüda enesega sisemine rahu saavutada – kõike korraga ei saa! Tuleb teha parimaid valikuid pidevas ajasurves ja millegi kahetsemine ei aita meelerahule kuidagi kaasa.” Tänu sellisele suhtumisele on Piretil ette näidata ka mitmeid olulisi töövõite, sealhulgas on tema meeskond kahel korral nimetatud Eesti parimaks turundustiimiks. „Lisaks Elioni sünd uudse ettevõttena ja mobiilse säästubrändi Diil turule toomine. Euroopa parima lennujaama nominatsioon 2018. aastal – need on vaid mõned ühised ettevõtmised ja õnnestumised,” loetleb Piret olulisi saavutusi. Viimase perioodi parim kingitus iseendale oli otsus minna end täiendama London Business Schooli – elada mõnda aega globaalselt rahvusvahelises andekate inimeste kogukonnas ning saada teadmisi, mis esitavad tõsise väljakutse nii mõnelegi senisele juhtimisveendumusele oli suurepärane kogemus. Hetkel töötab Piret Tallinkis ning tema vastutusvaldkonnas töötas enne pandeemiat kokku pea 900 inimest kuues riigis. Tänaseks päevaks kahjuks juba veidi vähem, sest just turismi- ja transpordisektor on tervisekriisis enim kannatada saanud ning paratamatult toob see endaga kaasa ka juba enam kui aastase kriisisituatsioonis tegutsemise. „Alguses on segadus ja ärevus, seejärel tegeleme uues olukorras restruktureerimisega ning siis algab ootus, süvenema hakkab rahutus ning stress,” räägib Piret ning lisab, et praeguse aja normaalsuses – kodukontoris – on nii head ja halba. „Kui mitmed harjumuspärased füüsilised koostöörutiinid on nii oluliselt muutunud, jätab see paratamatult emotsionaalse jälje.” Muret valmistab motivatsioonitase, kuid ka siin on aktiivsel naisel lahendus – tuleb kasutada selget olukorra ja ootuste kommunikatsiooni ja kaasamist. Sealjuures ei mõtle hea juht enese motivatsioonile, sest oluline on tegutseda. Kõige olulisemad mehed elus on pojad „Ma arvan, et minu kaks poega on minu elu kõige olulisemad otsustused ja väärtused. Olen väga õnnelik ema ja minu pojad on parimad kaaslased ja õpetajad. Need põgusad hetked, mil saame midagi üheskoos teha, on minu jaoks väga olulised,” räägib Piret silmade särades, kuid tõdeb, et tööelu võtab palju energiat, lisaks on hetkel ka koduõpe ja koduse elu korraldus eriolukorra tingimustes. Kuid ka siin näeb Piret positiivset: „Me ei ole kunagi saanud nii palju koos olla. Naudin seda aega.” [caption id="attachment_3100708" align="aligncenter" width="423"] Foto: Erakogu[/caption] Kõige võti on tegelikult vajadus ja oskus oma aega planeerida. Kindel rutiin enne pandeemiat tähendas Pireti ja ta pere jaoks seda, et naine ärkas juba kell kuus, tegi ettevalmistused hommikusöögiks ja kooliks. Viis lapsed seejärel kooli, et ise kell 8 tööl olla. Koosolekud, videokohtumised, läbirääkimised kestsid kuni 17.00-ni. Seejärel lapsed koju, õhtusöök, kodused õppimised ja pilliharjutamised ning omavahelised vestlused. Ning ka õhtul ei saanud Piret tööta, sest kirjad ootasid vastamist. „Magama lähen südaöö ja esimese hommikutunni vahel,” tõdeb naine ning lisab, et planeerib nädalat ja igahommikuselt päeva, jättes siiski võimaluse mahutada sinna ka era- ja ärialased ootamatused. Sajaga edasi Kuigi Piret on üle poole elust aktiivselt tööd rabanud, ei ole ta tahe luua ja tegutseda sugugi vaibunud. „Professionaalselt soovin ettevõtmisi, mis innustavad, arendavad ning milles on meeskonnavaimu. Elu peab olema põnev ja uusi algusi olen alati pigem oodanud,” räägib Piret. „Tahan tunda sisemist rahulolu iseendaga, tahan olla õnnelik oma lastega, tahan olla vajalik ja õnnestuda koos inimestega, kellega elu on professionaalselt kokku viinud.” Kõigile neile tüdrukutele ja noortele neidudele, kes tahaksid tema kombel elus läbi lüüa annab Piret lihtsa õpetuse: „Soovitan teada ja tunnetada, mida sa tegelikult tahad, julgeda katsetada kartmata tagasilööke, uudishimutseda ja uskuda endasse!”
Kui käed on küljes ja tervis on olemas, saab kõigega hakkama.