Rahakratt: kodukuludelt säästmine ei sünni kangelastegudest, vaid lihtsast jätkusuutlikust mõtlemisest

Finfluencer Rahakratil on lihtne reegel: iga kodus kokkuhoitud euro on lisaeuro, mille saab hoopis investeerida. Kuid energiasääst ei tähenda ainult elektrit tarbivate seadmete väljalülitamist. Küsimus on selles, kuidas luua kodu, mis töötab nutikamalt, kohaneb igapäevaste rutiinidega ja aitab vältida tarbetut energiakasutust mugavust kaotamata.

„Kuigi suvi võib tunduda üsna ebatõenäoline aeg, et mõelda energiatõhusatele lahendustele, on see tegelikult parim hetk kujundada harjumusi, mis annavad tunda siis, kui saabuvad pimedad ja külmad päevad,“ ütles IKEA sisekujundusosakonna juht Brita Mikvere.  

„Elektriarve on üks neist kuludest, mille puhul paljud inimesed ei oska veel õigesti reageerida – sõidetakse pool linna läbi, et võita bensiinilt 0,016 senti liitri pealt, aga samal ajal lendab kodus energia rahulikult aknast välja,“ ütles Rahakratt.

Mitme kinnisvaraobjekti omanikuna vaatab Rahakratt elektrikulusid samamoodi nagu muidki investeerimiskulusid. „Mida väiksemad on püsikulud, seda parem on tootlus ja seda rohkem raha jääb alles päris eesmärkide jaoks, näiteks kahe mullivanniga seitsmetoaliseks korteriks. Elektriarve mõjutab mind täpselt nii palju, et iga euro, mis läheb sinna vähem, võiks minna hoopis investeeringutesse. Kui sul on kinnisvara, siis saad üsna kiiresti aru, et energiakulu ei ole arvel mingi abstraktne number, vaid päris raha, mis iga kuu kontolt lahkub. Ja ma vaatan iga lahkuvat eurot pisarsilmil …“

Rahakratt lisab, et sääst ei sünni kangelastegudest. „Ei pea istuma pimedas toas ja lugema akna all tänavavalgustuslambi kumas investeerimisraamatuid. Suurim mõju tuleb tavaliselt igavatest asjadest: tuled kustuvad siis, kui neid vaja pole, küte ei tööta tühjas korteris täisvõimsusel ja seadmed ei tiksu niisama taustal elektrit kulutades.“

Lase kodul kohaneda pere igapäevaelu rutiinidega

Paljudel inimestel kulub energiat tarbetult lihtsalt seetõttu, et igapäevaelu on ettearvamatu. Tuled jäävad tühjades ruumides põlema, seadmed jäävad tööle ja iga päev kulgeb pisut isemoodi.

Mikvere sõnul on üks lihtsamaid viise vähendada tarbetut energiakasutust igapäevaste toimingute automatiseerimine. „Paljude inimeste igapäevaelu on tempokas, seega ei peaks jätkusuutlikkus sõltuma täiuslikust mälust. Nutikas valgustus, taimerid ja liikumisandurid hoolitsevad selle eest, et energiat kasutatakse ainult siis, kui seda tegelikult vaja on. Väikesed automatiseeritud toimingud, mida iga päev korrata, võivad aja jooksul tuua kaasa üllatavalt suure muutuse.“

Mõista sisekliimat enne temperatuuri muutmist

Kui kodus tundub olevat ebamugav, on sisekujundaja sõnul esimene mõte tihti panna tööle ventilaator, avada aken või reguleerida kütet. Siiski on temperatuur vaid üks osa sellest, mis loob kodus mugava tunde.

„Kui hoiame silma peal sellel, mis kodus toimub — niiskusel, õhu kvaliteedil ja temperatuuril —, oskame ka energiat targemini kasutada. Sageli piisab sellest, kui lasta õhul paremini liikuda, vähendada liigset niiskust või muuta aknakatete asendit, et energiaarve ei kasvaks. Kuumal suvepäeval näiteks tasub päikesepoolsete akende ette tõmmata pimendavad kardinad või ruloo: nii on toas mugavam olla ja tuba ei ole vaja nii palju jahutada. Kui mõistame, mis kodus toimub, hoiame kokku energiat ja loome ühtlasi tervislikuma elukeskkonna,“ ütles Mikvere.

Kasuta valgustust ainult siis ja seal, kus päriselt vaja

Eesti kodudes põlevad tuled tubades palju, eriti pimedatel kuudel. Ja endiselt on paljud kodud valgustatud ühtemoodi standardlahendusega olenemata sellest, kuidas ruume tegelikult kasutatakse.

Selle asemel et valgustada ühtlaselt kogu tuba, soovitab Mikvere mõelda tsoonide kaupa. Töölaua, lugemisnurga või söögilaua kohal põlev suunatud valgus on sageli mugavam ja säästab elektrit rohkem kui üks ere lamp keset tuba. Kui lisada veel nutilahendused, liikumisandurid ja ajastamine, kohaneb valgustus igapäevaeluga ise ja enam ei pea iga lülitit käsitsi vajutama.

„Valgustus peaks toetama seda, mida ruumis tehakse, mitte valgustama iga nurka ühtemoodi. Kui kodu on kujundatud päris elu järgi, märkavad inimesed tihti, et vajavad vähem valgust kui arvasid, ja tunnevad end seejuures hoopis paremini,“ ütles Mikvere.

Sisekujundaja märgib, et kõige jätkusuutlikumad lahendused on sageli need, mis saavad osaks igapäevasest elurütmist. Targa kodu tehnoloogia ühendamine parema arusaamaga sellest, kuidas kodu tegelikult kasutatakse, võimaldab vähendada energiatarbimist, ilma et mugavus või harjumuspärane elukorraldus selle all kannataks.

„Mulle meeldivad lahendused, mis töötavad ka siis, kui mina laisk olen ehk siis enamiku ajast,“ ütles Rahakratt. „Nutikodu suurim eelis pole minu jaoks mitte tehnoloogia ise, vaid see, et see aitab vähendada rumalaid kulusid, ilma et peaksin sellele iga päev mõtlema. Kui valgustus lülitub automaatselt välja või töötab ainult siis, kui seda päriselt vaja on, siis ei sõltu sääst enam sellest, kas keegi viimase inimesena toast lahkudes lülitit mäletab vajutada.“

Rahakrati säästufilosoofia on lihtne: iga kulutamata euro saab tema heaks hoopis kuskil mujal tööle hakata.