Alan Durier: Detailne UFO Merivälja merelt.

See on üks mu parimaid sündmusi üldse. See juhtum oli 99% kinnitus minu mälestustele ja uskumustele. Ma ei oleks osanud oodatagi, et võin näha UFO't nii lähedalt. Samuti võisid teisedki seda näha, sest autod sõitsid teel ning objekt lendas ka üle maantee.

Oli vist aasta 2009, juunikuu ja kell oli umbes üksteist õhtul. Ootasin Meriväljal muuli lähedal peatuses bussi, et sõita Viimsisse. Bussini oli veel aega ning jäin merd vaatama. Vaatepilt oli ilus, sest vasakult tõusis kuu ja paremalt loojus päike, tekitades merele ilusa punakas-valge tooni. Kuid keset merd nägin suurt valgustähte... jäin seda vaatama. Siis hakkasin aru saama, et see ei ole täht, vaid hoopis rakett?? Jälgisin seda, lootes, et näen raketti kosmosesse tõusmas. Jälgides seda nii mõned minutid, sain aru, et see objekt või täht ei liigu üles, vaid hoopis minu poole. Särades väga eredalt. Kui objekt oli mulle lõpuks väga lähedale jõudnud, säras ta veelgi võimsamalt, nagu päike. Kuid järsku kadus sära ning ilmus taas nähtavale objekt. Ümmargune. Objekt oli roheline, staadioni suurune ja helitu. See ei tekitanud minus ei hirmu ega rõõmu.

Ma olin täiesti emotsioonitu ning vaatasin seda. Selle materjal tundus olevat nagu tänapäeva tankidel - rohekas metalli ja kindlasti teiste metallide segu. Väga huvitava läikega. Tegemist oli pigem modernse lendava taldrikuga. Ei olnud selline nagu raamatutes kirjeldatakse, et hõbedane ja imelik veneaegne taldrik. See oli mitme tulukesega, roheline-punane-valge-sinine ja valgus "fade's" sisse - välja.

Siis lendas taldrik minust üle ning korraks nägin ma täiesti selle alla, sest ta lendas sõna otseses mõttes minust üle. Taldriku all oli ringjas ava, nii nagu on kirjeldatud UFOde kohta raamatutes. Ma ei mäleta röövimist ning mu ajast ei kadunud ühtegi minutit. Siis, kui ta oli minust üle lennanud, pöörasin ma end ümber, et uuesti vaadata, kuid murdosa sekundiga transformeerus ta end  "kuusepuu" moodi sõjalennukiks. 

Nii ta lendas - täiesti helitu, puude latvade kõrgusel, suunaga Merivälja poole. Minu esimene mõttelend oli, et miks mu telefon nii kiviaegne peab olema, sest sellel telefonil kaamera puudub ja nüüd on järjekordne juhtum, kus tõendeid pole! 

Mul on väga detailselt meeles see juhtum ja UFO nägemine. Kuigi alati on võimalus, et see laev ei kuulunud tulnukatele, vaid sõjaväele. Kes seda täpselt teab, aga kogemus oli vinge!

Kui Teil on kogemusi ufode, tulnukate, vaimudega ja paranormaalsete nähtustega, siis ootan Teie kirju oma e-mailile [email protected] või facebooki Alan Durier. Soovin teie küsimustele vastata ning teid valgustada. Keskendun sellele praegu nii palju kui võimalik. Saadan Teile kõigile eneseusku, head olemist, positiivsust ning armastust!

Alan Durier