Kuidas murda rutiiniahelat?

Kuidas murda rutiiniahelat?

Elu mugavuspiirkonnad on suuresti piiritletud harjumustega. Kuigi algselt võrsuvad harjumused meie sügavatest sisevajadustest, võib juhtuda, et lõpuks kivistuvad nad meid igast kandist ümbritsevateks tõketeks, mis ei lase meil oma võimeid täies mahus rakendada. Kui aga harjumus tähendab mugavust, mugavus aga vabastab pingetest, mis siis meeldivatel tavaharjumustel – iganädalasel jalutuskäigul pargis, iga-aastasel perepuhkusel samas hotellis või ammuste sõprade seltsis – viga on?

Elu mugavuspiirkonnad on suuresti piiritletud harjumustega. Kuigi algselt võrsuvad harjumused meie sügavatest sisevajadustest, võib juhtuda, et lõpuks kivistuvad nad meid igast kandist ümbritsevateks tõketeks, mis ei lase meil oma võimeid täies mahus rakendada. Kui aga harjumus tähendab mugavust, mugavus aga vabastab pingetest, mis siis meeldivatel tavaharjumustel – iganädalasel jalutuskäigul pargis, iga-aastasel perepuhkusel samas hotellis või ammuste sõprade seltsis – viga on?

Mitte midagi, seni kuni sisseharjunud eluviis ei hakka lämmatama võimet reageerida rikkalikele sise- ja välismaailma muudele võimalustele. Probleem on selles, et mida harjumuspärasemaks saab meile mõni tegevus, mida seiskunum kipub olema sellest saadav kogemus ja me muutume uute stiimulite otsingul üha loiumaks.

Mõtteharjumused sünnitavad pingestavaid käitumisharjumusi. Mõtle mõnele tavalisele päevale ja sa näed, et see allub sissejuurdunud tavadele. Kui teame, et hommikul täielikult ärkvele jõudmiseks kulub pool tundi, siis just pool tundi kulubki; teame, et päeva esimene ebakõla on ärritav (see rikub rutiini), ja nii me siis ärritusimegi. Me kardame nii väga oma “tavalise” eluviisi võimalikke segajaid, et keskendume mugavuspiirkonna kindlustamisele mis tahes ootamatuste vastu. Elamine mugavuspiirkonnas muudab meid kanaarilinnu sarnaseks, kes puurist tuppa lendama lastakse: see ei ole tõeline vabadus.

Inimesed kardavad spontaansust, sest sellele ei saa kindel olla. Kui aga hüppame üle mugavuspiirkonna kaitsevalli, võime elu kogeda kogu selle mitmekesisuses, temast õppust võtta ja täiustada. Iga hetk pakub värve ja toredust sirgjooneliste mõtte- ja käitumismallide ülemaalimiseks. Iga harjumuslikult veedetud hetk lisab vaimuinertsi; igal rutiinivabal hetkel ärkavad meeled lõõgastumisele.


Kuidas murda rutiiniahelat?

Saa teadlikuks oma rutiinidest. Pane kirja oma nädalakava. Kas on vabad ajahetked, mil sa ei pea alluma töö- või perekohustustele? Millega oled harjunud neid hetki sisustama? Mida võiks ette võtta, et teada saada, kuidas neid harjumusi muuta?

Tõstata küsimus oma nädala tegevuskava õigusest. Kui palju aega kulub tühjale-tähjale, sest oled liiga laisk, et midagi muud ette võtta? Kas igas päevas on midagi õppimisväärset? Kas igas päevas leidub erilise tähendusega hetki, näiteks endale või teistele antud lubaduse täitmine?

Järjesta asjad, mis sulle kõige rohkem rahuldust pakuvad. On sul mõni täitmata soov või täitmata lubadus? Ka kõige lihtsamad asjad, näiteks külastada mõnd vana sõpra. Kogu need kõik ühtekokku ja vaata, milline mudel neist moodustub.

Teadvusta oma tõelised vajadused ja ehita üles nendele vastav uus eluviis – paindlikum eluviis, mis kohaneb tõrgeteta uute asjaolude ja värskete huvidega.

 

 

Triin Tisler