Birgit Dimitrijev – Eesti Miss Foto 2025: “Ma ei jäänud ootama, kuni olen täiuslik”

„Ma ei jäänud ootama, kuni olen valmis – läksin lavale sellisena, nagu ma olen. Ebakindlusega, veidra hambumusega ja südamesooviga lihtsalt proovida,“ ütleb ta.

Birgit õpib Tartus Vocos bürooassistendiks ja tegeleb üha aktiivsemalt modellindusega. Missivõistlusel osalemine on olnud tema jaoks kindel unistus ja ka soov kogeda midagi uut, õppida ja näha, kuhu see tee võiks viia.

“Ma ei tulnud ennast kellegagi võrdlema”

„Kandideerisin ise ja olin rõõmus, kui eelžürii mu vastu võttis. Muidugi oli väike närv sees – see oli ju mu esimene missivõistlus. Kõik olid väga ilusad ja andekad, aga mina tulin siia kogemust võtma, mitte ennast kellegagi võrdlema,“ räägib Birgit.

Kõige enam keskendus ta sellele, kuidas ennast laval paremini esitleda. „Mul oli paar ebakindlust, näiteks oma naeratuse osas – aga ma ei lase neil asjadel end pidurdada. Õppisin hoopis uue viisi, kuidas naeratada, nii et pildil jääks ilus ja läksin lavale julgelt.“

Kiire tempo ja pidev tegevus sobisid tema loomusega hästi. „ADHD ei olnud takistuseks, pigem isegi kasuks – kõik toimus nii kiiresti ja mul ei olnud aega jääda enda mõtetesse kinni. Atmosfäär oli positiivne ja tegelikult oli mul väga tore.“

“Mu vend oli mu suurim eeskuju”

Birgiti suurimaks inspiratsiooniks on olnud tema vend Claus Mootse – endine Comedy Estonia liige ja näitleja.

„Ta oli kartmatu, soe ja tõeliselt vaimukas. Ta pani iga ruumi särama ja naerma. Ma loodan, et suudan ka ise inimestele sama palju rõõmu tuua, nagu tema tõi.“

See soov inimesi liigutada, naerma ajada ja samal ajal inspireerida on ka põhjus, miks Birgit valib aususe – isegi siis, kui see tähendab oma haavatavuse näitamist.

“Sa oled piisav. Isegi siis, kui sa ise seda ei tunne”

„Olen olnud seal, kus tundub, et pole piisav. Isegi hiljuti. Aga tuleb endale meelde tuletada: sa oled piisav. Alati. Me ei pea olema täiuslikud – me peame olema ehedad. Tuleb õppida ennast armastama ka neil päevil, kui see tundub kõige raskem,“ ütleb ta.

Birgit loodab, et tema lugu aitab teistelgi lasta lahti piiridest, mida ühiskond või me ise endale seame.

„Ma tahan pakkuda inimestele rõõmu ja valgust – aga samal ajal öelda: tee seda, mis su hing ihaldab. Isegi kui see ei tule välja. Julgus proovida on juba võit.“