ILUSA NAERATUSE SALADUS ehk 11 vajalikku küsimust ja vastust

Ilusad valged hambad muudavad meie väljanägemise paremaks, tõstavad enesekindlust ja tekitavad soovi sagedamini naeratada. Kuidas oma hammaste eest hoolitseda, et ilus naeratus meid võimalikult kaua saadaks, sellele küsimusele annab vastuseid Nigul ja Orn Hambaravi suuhügieeni- ja igemetervisespetsialist dr Piret Kolk.

Mis on ilusa naeratuse saladus või kas see ongi enam saladus ja me tegelikult teame, kuidas oma hammaste eest hoolt kanda?

Enamik inimesi loomulikult teab, et hambaid tuleb kaks korda päevas pesta ja paljud nii ka teevad, mõned kasutavad isegi hambaniiti, et hammaste vahele jäävaid pindu puhastada.

Mis juhtub siis, kui me enam hambaid ei peseks?

Hammaste pesemise eesmärk, nagu igasuguse muu ihuhügieeni eesmärk, on eemaldada mustus ehk siis bakterid, mis koos toiduosakestega suus moodustavad hammastele kleepuva katu. Kui me hammastele kogunenud kattu ei eemalda, siis lisaks sellele, et meie väljanägemine muutub kaasinimeste jaoks eemaletõukavaks, põhjustab juba kahe päeva vanune katt hammastel suukeskkonna happeliseks muutumise.

Kas me räägime nüüd „happerünnakust”?

Meie suus oleva sülje pH on normaalseisus 7,0 ehk siis happe ja leelise tasakaal on neutraalne. Niipea, kui sülg muutub happeliseks ja pH väärtus langeb, hakkab hambaemail „lahustuma”. 

Hambaemail on ju väidetavalt meie keha kõige tugevam kude. Kuidas on võimalik, et suus olev sülg lõhub emaili?

Kuna hambad on elus kude, siis toimub seal pidev ainevahetus nii hamba sees olevate veresoonte kui ka sülje kaudu. Kui süljekeskkond muutub peale söömist happeliseks, siis väljuvad kaltsiumi ja fosfaatide ioonid emailist ja email muutub nõrgemaks, piltlikult öeldes „pehmeks”.

Mida me peame tegema, et vähendada happerünnakust tekitatud kahju hammastele?

Pesemisega eemaldame mehaaniliselt hammastel oleva katu. Kui hammastel pole kattu, ei saa ka happerünnak toimuda. Päris bakterivabaks ei õnnestu hambaid saada siiski ka meeletu harjamisega. Seega on oluline anda hammastele aega peale sööki taastumiseks. Söögikordade vahe võiks olla kuni 3,5 tundi ja see tähendab, et tõepoolest ei näksi vahepeal kommi, küpsist ega isegi õuna.

Suukeskkonda ei muuda happeliseks mitte ainult bakterite poolt toidus tekitatud hape, vaid ka see happeline toit, mida me ise manustame. Siia kuuluvad tsitruselised, kõik mahlajoogid, ka kodune õunamahl, ja eriti kõrge suhkrusisaldusega gaseeritud joogid. Ka veinid, energiajoogid ja spordijoogid on happelised. Ilmselt aimate juba, et siin tipus troonib ka Coca-Cola. Kõiki neid jooke võib tarbida, aga toidukorra juurde, mitte vahepalana.

Kas on tõsi, et happerünnak põhjustab hambaauke?

Kui katus olevad bakterid saavad toitaineid happe tootmiseks sagedamini, kui sülg on jõudnud eelmise happerünnaku kahjud neutraliseerida, siis tekibki emaili pöördumatu kahjustus ehk hambaauk.

Lisaks põhjustab pidev happeline keskkond suus hambaemaili õhenemist, mis omakorda muudab hambad tundlikuks ja hammaste valge värv asendub kollasega. Emaili õhenedes hakkab allpool olev hambaluu ehk dentiin, mis on kollast värvi, läbi kumama. Hambaemaili kulumisele aitab kaasa hambaharjaga tugevalt hõõrudes pesemine kohe peale söömist, kui suu keskkond on veel happeline.

Kui hambad on küll ilusad ja valged, aga igemed on kergelt turses ja pesemise ajal veritsevad, siis mis on selle põhjuseks?

Veritsevad igemed viitavad igemepõletikule. Igemepõletikku põhjustavad samuti katus olevad bakterid. Järelikult saavad hammaste pesemise ajal hambad küll katust puhtaks, aga igeme serva all ja ka hammaste vahel olev katt jääb alles. See on tavaline probleem, kui me piirdume vaid hammaste harjamisega ja ei kasuta hambaniiti ega suuvett. Tavaline hambahari ei pääse hammaste vahele ega igemeserva alla pesema.

Miks tekib hambakivi?

See on mulle kõige sagedamini esitatav küsimus. Hambakivi tekib katust, mis on jäänud juba pikemat aega eemaldamata ja kuhu süljemineraalid ladestuvad ehk siis ikkagi ebapiisavast suuhügieenist. Sellele lisaks mõjutavad kivi teket ka muud faktorid nagu sülje mineraalide koostis, patsiendi vanus, toit. Hambakivi ärahoidmiseks on kõige olulisem hoolikas suuhügieen.

Kas valida tavaline hambahari või elektrihari?

Kui sul on hambad terved, igemed ei veritse ja kasutad ka hambaniiti, siis tavaline hambahari täidab oma ülesande. Kui aga suus on palju plombeeritud hambaid, kroonid, igemed veritsevad ja tekib palju hambakivi, siis oleks õige valik elektriline hambahari. Hambahari võiks soovitavalt olla väikese peaga (pääseb paremini ligi kõigile hambapindadele) ja pehme.

Kas on mõni hambapasta, mis muudabki hambad säravvalgeks?

Hambapasta peamine roll on harjamise ajal aidata eemaldada kattu ja pigmenti ning peale pesemist jätta sülje koostisse kasulikke mineraale ning fluoriide. Seetõttu ei soovitatagi peale pesemist suud liigselt loputada, piisab ühekordsest loputamisest.

Paljud pastad, mida reklaamitakse valgendavateks, sisaldavad suurema abrasiivsusega osakesi, mis küll aitavad paremini kattu ja pigmenti eemaldada ja nii hammast pindmiselt puhastada, aga ei suuda siiski hammast tõeliselt valgendada. Abrasiivsete pastade liigtihe kasutamine muudab hambad hoopis tumedamaks! Hammaste valge värvus tuleneb emaili omadustest ja kui email on õhuke, siis hakkab emaili all olev hamba kollane dentiin läbi paistma. Abrasiivne pasta töötab nagu liivapaber.

Kui ma pole siiski oma hammaste värviga rahul ja igatsen Hollywoodi moodi naeratust, siis mida peaksin tegema?

Kahjuks on eestlastel juba looduse poolt hammaste olukord halvem. Päikesepaistet on vähem ja sellega seoses kimbutab meid ka D-vitamiini puudus ja D-vitamiin on teadagi oluline nii luude kui ka hammaste arengus ja ainevahetuses. Ka põhjavee fluoriidide sisaldus on piirkonniti normist erinev ja see põhjustab hammaste arenemise perioodil emailidefekte.

Hammaste loomuliku värvi määramiseks on hambaarstidel standardne värviskaala, mille abil saab saab hinnata, kas hambad on keskmisest tumedamad või heledamad. Kui hammaste loomulik värv on tumedam, siis on võimalik seda muuta heledamaks hammaste professionaalse valgendamise abil.

Enne hammaste värvi määramist soovitame teha hammaste pindmise puhastuse, kus eemaldatakse kogu hamba pinnal olev katt ja pigment. Selleks sobib hästi hammaste survepesu ehk pärlipesu protseduur. Väga tihti piisabki juba pärlipesust, et hambad saaks tagasi puhta valge sära.

Kui ikka olemasolev värv ei rahulda, siis teeme patsiendile kabinetis hammaste valgenduse Beyond süsteemiga või saab patsient kaasa koju valgenduskaped ja -geeli ning jätkab juhtnööride järgi hammaste valgendust kodus.

Lisainfot saate kodulehelt www.niguljaorn.ee ja facebook.com/niguljaorn/. Registratuur 733 6640. E-mail: [email protected]. Kliinik asub Tartus.