Kaks ajastut, üks missioon: Kristiina Heinmets ja Brigitta Schaback

Mida usud endal olevat ühist selle aasta võitja Brigittaga?

Kristiina Heinmets: Eriline on kokkusattumus, et Brigitta on sündinud samal aastal kui mina osalesin Miss Universumil. Peale skandinaavialiku välimuse seob meid tugev kriitikameel ühiskonnas toimuva üle. Me oleme mõlemad varakult suureks kasvanud, sest modellikarjääri kaudu tuli iseseisvus kiiremini ja vastutus iseenda tegemiste, ostsuste üle varajases nooruses. Me teame kui olulist rolli mängivad ühiskondlikud hoiakud noorte naiste kujunemisel ja kui lihtne on neid mõjutada. Brigitta on loonud MTÜ Voice of Change ja mina MTÜ Eesti Laste Õiguste Eest ning sotsiaalmeedia kampaania "Naeratades väguvalla vastu". Ühendades jõud suudame katta väga suure spektri Eesti ühiskonna naiste jaoks olulisest teemast, kuidas ennast kaitsta, ära tunda kontrollivat käitumist ja kuidas leida abi, osata abi otsida.

Brigitta Schaback: Meil on ka sarnane eesmärk ja soov midagi päriselt muuta. Mõlemad oleme elus läbi käinud keerulisi hetki, mis on meile andnud sügavama arusaama elust ja inimestest. See ongi loonud meis soovi aidata ja anda oma kogemustele tähendus läbi teiste toetamise.

Kuidas teie arvates on Miss Universe’i konkurss ajaga muutunud?

Kristiina: Kui konkurss algas, olid tiitlivõitjate kohustused piiratud. Tänaseks on Miss Universe kasvanud globaalseks telesündmuseks, mida jälgivad miljardid inimesed üle maailma. Arvestades konflikte ja sõdu kogu maailmas, on Miss Universe tõestanud, et ilu võib olla ühendav jõud. Pole tähtis, kus me sünnime, kasvame või elame – olenemata taustast oleme kõik inimesed ja meie kõrgem eesmärk on kasutada oma privileege teiste aitamiseks. Soov teha head, aidata abivajajaid
ja seista globaalsete probleemide eest on täna tugevam kui kunagi varem. Naistena on meie roll seda muutust juhtida. Me peame olema eeskujuks, sest oleme emad, mentorid ja eeskujud järgmistele põlvkondadele ja oma lastele. Kui varem peeti fraasi „maailmarahu“ iludusvõistlustel klišeeks, siis nüüd on Miss Universe näidanud, et ilu võib konflikti ületada. Tänapäeval seisavad kõik osalejad – sõltumata rahvusest või päritolust – ühtsena laval. Pole suuremat jõudu kui naine.

Brigitta: Missivõistlused on ajaga väga palju muutunud. Need on tänaseks maailmas märksa populaarsemad kui varem ning ka reeglid on oluliselt avardunud. Nüüd võivad osaleda ka abielus naised ja emad, puudub vanusepiir ning enam ei hinnata ümbermõõte ega pikkust. See on muutnud konkursi palju kaasavamaks ja kaasaegsemaks – rõhk on isiksusel, mõttemaailmal ja sotsiaalsel mõjul. Kristiina võiks vabalt veel uuesti võistlema minna!

Kristiina, mis oli sinu jaoks kõige meeldejäävam hetk Miss Universe’il osalemisest?

Kristiina: Osalesin Miss Universe’il 28 aastat tagasi kui olin vaid 18-aastane – tegelikult veel teismeline. Mul polnud ettevalmistust ega koolitust ja ainus nõuanne, mille sain, oli: “Naerata.” See oli kõik, mida teadsin, ja võtsin seda tõsiselt.
Tol ajal oli internet alles avastatud. Kui koju tagasi jõudsin, näitas naaber mulle internetist leitud pilte minust – see tundus sürreaalne. Tulen ajastust, kus sotsiaalmeediat ei eksisteerinud ja globaalne ühendus interneti kaudu alles algas. 90ndatel oli Miss Universe konkurss oma hiilgeajas. Siis valiti iluduskuningannad esmalt oma riiki esindama ja kohaliku võistluse tähtsus polnud seotud Miss Universe’iga – osalemine rahvusvahelisel tasandil oli justkui boonus. Tänapäeval on
aga kõik muutunud. Kohalike iludusvõistluste tähtsus on vähenemas – neid ei korraldata enam, vaid rahvusliku tiitli nimel, silmas peetakse juba rahvusvahelist lavale jõudmist. Kohalik konkurss on nüüd vaid üks samm suurema eesmärgi suunas ja iga osaleja mõtleb suurelt – kaugemale kui lihtsalt Miss Estonia tiitel.
Tänane Miss Universe on platvorm, millest paljud noored naised unistavad – mitte ainult ilu pärast, vaid et teha vahet, jagada oma sõnumit ja inspireerida teisi.

Kuidas on Miss Universe’il osalemine teie elu mõjutanud?

Kristiina: Olin vaid 18-aastane koolitüdruk, kui astusin Miss Universe’i lavale. Pidin kiiresti täiskasvanuks saama ja õppima toime tulema kõmumeedia, valeuudiste ja väljamõeldud lugudega. Minu süütust loomusest kasutati korduvalt ära ja oli palju öid, mil nutsin end magama. Kuid see andis mulle ka maailma – see andis mulle enesekindluse kõik on võimalik, unustamatud kogemused ja eluaegsed sõprussuhted. Tagantjärele vaadates oli see üks parimaid asju, mis minuga juhtunud on. Oli aeg, mil ma püüdsin seda osa oma elust varjata, teadmata, kuidas seda peatükki omaks võtta. Aga nüüd, 47-aastaselt, olen selle üle tõeliselt uhke.

Brigitta: Kuigi teekond alles kestab, tunnen juba praegu, et see kogemus muudab mind. See on avanud uusi vaatenurki, õpetanud enesekindlust ja tänulikkust ning andnud mulle võimaluse jagada oma sõnumit suuremal laval kui kunagi varem. Iga päev tunnen, et kasvan inimesena ja naisena – ja see on juba iseenesest elumuutev.

Nii sina kui ka Brigitta olete seotud heategevusprojektidega. Mis on nende ühine eesmärk?

Kristiina: Me valmistume käivitama ühise projekti, mille eesmärk on pöörata tähelepanu perevägivallale ja olla eeskujuks tüdrukutele. Brigitta on väga tubli, ta teeb koostööd mitmete asutustega ja ta plaanib kaasata Haridusminusteeriumi. Me soovime inspireerida neid väärtustama haridust, iseseisvust ja oma eneseväärikust. Iga naine peaks teadma oma väärtust, seadma piirid ja olema võimestatud end kaitsma ülekohtu eest. On oluline anda tüdrukutele varakult kaasa teadmised ühiskonnas veel eksisteerivatest probleemidest ja julgustada noori naisi järgima oma rada julguse ja enesekindlusega.

Brigitta: Kuulsin Kristiinast esimest korda siis, kui tema perekonna valus lugu esimakordselt meediasse jõudis. Mäletan, kuidas seda lugedes mõtlesin, et tegelikult pole meist keegi kaitstud konfliktide ja valulike kogemuste eest. Sarnaseid olukordi juhtub väga paljudes peredes — lihtsalt kinniste uste taga. See ongi põhjus, miks pean oluliseks ennetustööd – vägivalla ja väärkohtlemise ennetamist. PREP
Suhtetarkus+ programm, mida toetame, on suunatud koolinoortele alates 13. eluaastast ning õpetab suhtlemisoskust, konfliktide lahendamist ja empaatiat. Programm keskendub tõhusale suhtlemisele, konfliktide lahendamisele ja empaatia arendamisele. Õpilased õpivad oma tundeid sõnastama, kuulama teisi lugupidavalt, juhtima stressi ja viha, tegema teadlikke otsuseid ning mõistma, milline on tervislik ja vastastikku austav suhe.