KARUPÜKSTEST PRIIKS? Või siiski mitte?

13 kommentaari
KARUPÜKSTEST PRIIKS? Või siiski mitte?

Debatt raseerida või mitte, on olnud aktuaalne juba aegade algusest. Olenemata sellest, kas sa eelistad karvkatet või mitte, eksisteeris ka karvadevaba trend juba ammu enne, kui  vahatamise kultsussteen  seriaalis „Seks ja linn” eetrisse läks.

Vastupidiselt sellele, et koopainimesi on kujutatud justkui üdini karvaseid hipisid, on arheoloogid nüüd uskumusel, et nad olid esimesed, kes ennast raseerima hakkasid. Tol ajal ei olnud see siiski edevuse, vaid hoopis ohutuse eesmärgil. Kiviajal raseerisid nii mehed kui naised tihtipeale ära just juuksed, et vastasel ei oleks kuskilt kinni haarata. Loomulikult ei tähendanud raseerimine tuhandeid aastaid tagasi sama, mis tänapäeval – selleks võeti kivi, et nikerdada terava äärega n-ö tööriist. Üksikute karvade eemaldamiseks kasutati merekarpe või viljade kestasid, mis täitsid pintsettide eesmärki. 

Brasiillane on egiptlane?!

Karvaeemaldusprotsessi aitasid moderniseerida Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias elanud inimesed, kes mõistsid, et kivide teravaks lihvimine ei olnud piisav lahendus. Ajastule oli iseloomulik kõikide kehakarvade eemaldamine nii meeste kui naiste puhul, et vastata nii puhtuse kui ilu standarditele, mille loojaks oli loomulikult ei keegi muu kui Cleopatra. 

Pintsettidena kasutati ka tol ajal merekarpe, kuid kasutusele võeti ka pimsskivi ning nii mesilasvaha kui suhkrul põhinevad vahad, mida kanti nahale ja seejärel kangast kasutades koos karvadega ära tõmmati. Seega on paljude naiste lemmikud, sugaring ja vahatamine, juba 5000 aastat vanad ning laialt levinud Brasiilia depilatsioon võiks kanda ka Egiptuse depilatsiooni nime.

Vasest raseerijat kasutati esimest korda Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia aladel umbes 5000 aastat tagasi. 

Kehakarvad kui

Rooma impeeriumis tähistas kõikide kehakarvade eemaldamine samuti puhtuse standardit, samuti oli see naiste seas ka klassi indikaatoriks. Jõukad naised eemaldasid karvu pimsskivi, ränikivist valmistatud raseerijate, üsna hirmuäratavate pintsettide ehk volsella’de ja depilatsioonikreemide abil. Häbemekarvade olemasolu peeti tsiviliseerimatuks nii Rooma impeeriumis kui Vana-Kreekas, mistõttu on ka enamik seda ajastut kujutavatest naistest kunstiteostel ilma häbemekarvadeta. Meestel seevastu oli kehakarvade kandmine lubatud nii, kuidas nad ise soovisid ja neil see klassivahet ei tähistanud. 

Uued trendid lõi kuninganna Elizabeth 16. sajandil, kui kõik, mis puudutas nägu, pidi olema hoolitsetud, seevastu jala- ja häbemekarvad… Nende pärast Elizabethi ajastul muret tundma ei pidanud! Üheks kummaliseks trendiks tol ajal oli juuste raseerimine laubalt, et nägu tunduks pikem. 

18. sajand tõi esimese raseerija

18. sajand oli üks vähestest ajastutest, kui ei olnud kindlaid standardeid, kas ja kuidas naised oma kehakarvu eemaldama peaks. Sajand oli murranguline veel teiseski mõttes – prantslane Jean Jacques Perret tõi turule esimese raseerija, nagu me seda tänapäeval tunneme. See oli algselt mõeldud vaid meestele näokarvade raseerimiseks, kuid seda võisid kasutada ka naised. 

20. sajand tõi kaasa juba turvalisema raseerija, mille loojaks oli King Camp Gillette. Olgugi et raseerijad muutusid üha populaarsemaks, ei olnud need suunatud naistele enne kui alles aastakümneid hiljem. Esimene naistele suunatud raseerija tuli turule 1915. aastal ja see hakkas kohe ka laineid lööma, kui turu vallutas meediakampaania „The First Great Anti-Underarm Hair Campaign”, mis soovitas, et nüüd, mil naistele on loodud päris oma raseerija, tuleks hakata ka kaenlaaluseid raseerima. Esimesena pälviski tähelepanu just kaenlaalune piirkond, kuna 1920ndatel aastatel hüppeliselt populaarsust koguma hakanud ilma varrukateta kleidid lausa nõudsid seda toimingut. 

Jalakarvade raseerimist hakkas mood dikteerima 1940ndatel ja 1950ndatel, kuna II maailmasõja aastatel oli pidev nappus nailonist, mis omakorda tähendas, et naistel ei olnud võimalik igapäevaselt sukkpükse kanda. Selleks aga, et olla ühiskonnas aktsepteeritud, pidid jalakarvad olema raseeritud. Trendiks sai seegi, kui Hollywoodi tuntud näitlejannad kulme hakkasid kitkuma. Meestele seevastu ei kujunenud neil murrangulistel aastatel ühtegi karvaeemalduse standardit!

Aga „sealt alt”?

1950. aastaks oli selge, et naised peavad raseerima kaenlaaluseid ja jalgu ning kitkuma kulme. 1946. aastal sündisid aga bikiinid! Sellega koos tõusis trend, mis sundis naisi ka oma häbemekarvu piirama. Kui 60ndatel ja 70ndatel olid häbemekarvad veel tavaline nähtus, siis 80ndad ja 90ndad tõid endaga kaasa raseeritud või üldse ilma karvadeta bikiinipiirkonna. Trendil aitasid tõusta nii pornograafia kui moefotograafia ning naised hakkasid ajakirjandusse paisatud piltidest ja videotest eeskuju võtma. Esimesena hakati bikiinipiirkonna Brasiilia vahatamist salongihooldusena pakkuma 1987. aastal. Üsna pea hakkasid selle kohta avalikult sõna võtma kuulsad Hollywoodi näitlejatarid ja ühes stseenis teleseriaalis „Seks ja linn” laseb seda kogu maailma ees teha ka kurikuulus Carrie Bradshaw (Sarah Jessica Parker – toim). 

Olles jõudnud aastasse 2018, on naistel taas võimalus valida, kas oma kehakarvu ajada või mis piires seda teha. Naised on võtnud endale vabaduse ise otsustada ja kas või postitada Instagrami glitter’iga kaunistatud karvaseid kaenlaaluseid! Ka Hollywoodi staarid alustades Miley Cyrusest ja lõpetades Madonnaga püüavad naisi veenda, et ükskõik mida sa ka ei otsustaks, siis on see sinu otsus ja mitte kellelgi ei ole õigust seda otsust sinult ära võtta.  

Mõned meist ei kannata „seal all” mitte ühtegi karvakest – nad eelistavad hoida oma intiimpiirkonna ilma karvadeta ja nende jaoks on see ainuke variant. Kas sa aga teadsid, et mõningatel põhjustel siiski ei tohiks oma häbemekarvu raseerida?

Karvad intiimpiirkonnas ei lase tekkida nahaärritustel ja paistetusel, need vähendavad tundlikkust ja takistavad sissekasvanud karvade ja tüügaste teket. 

Häbemekarvad sisaldavad seksuaalelule kasulikku sekreeti, mis aitab su intiimelul paremini toimida. Karvad toimivad ka naturaalse libestina. 

Karvad intiimpiirkonnas hoiavad kontrolli all „seal all” valitsevat temperatuuri. Kehakarvad aitavad ka üldiselt kehatemperatuuri stabiilsena hoida, eraldades õli, mis aurustub keha pinnale, hoides naha jahutatuna. 

Häbemekarvad vähendavad suguhaigustesse haigestumise riski. Vastupidiselt karvade raseerimisele, kui oled nahale tekitanud mikrohaavasid, mis võimaldavad bakteritel endast sulle ohtu kujutada. 

Kui sa intiimpiirkonna karvad raseerimata jätad, sügeleb „seal all” tunduvalt vähem.

 

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar september-oktoober 2018.