KLEOPATRA SALADUS ehk miks tänased meigitrendid ajaloolisest naisest juhinduvad?

Kas teadsid, et tänase meigimaailma populaarseimad trendid on ammutatud Egiptusest ning 20ndatest ja 50ndatest aastatest? Buduaari kolumnist ja jumestuskunstnik Paul Holmberg räägib lähemalt...

Meigikunstniku elu on väga mitmekülgne, sest tulemus kui selline on kõrvaltvaatajale vaid jäämäe tipp. Telgitagustes toimuv on aga nii mitmekülgne, et muudab meie töö tegelikult vaid 10% ulatuses jumestuse pealekandmiseks ja tervelt 90% ulatuses äri juhtimiseks, uurimustööde tegemiseks ning tehnika parandamiseks. Mina, kui moe- ja celebrity jumestaja, otsin alati võimalusi, et uurida enese arendamiseks või jumestuse kuvandi loomiseks ajaloolisi fakte. Alates iidsete jumestusavastuste kasutamisest, kuni väikehõimude traditsioonideni, on see maailm nii kirev, et erialalist väsimust ei kipu paistvat ühestki ilmakaarest.

Iga meigikunstnik teab, et selles töös ei lõppe uute asjade õppimine kunagi. Küll aga ammutatakse enim oma töödele inspiratsiooni Vana-Egiptuse aegadest ning kindlasti ka 20ndatest ja 50ndatest aastatest. Need kolm ajastut on kõige populaarsemad tänu popkultuurile. Kleopatra, 20ndate flapperite ajastu ning maailma kuulsaim seksisümbol Marilyn Monroe, pakuvad jutuainet pikaks ajaks.

Miks just need trendid?

Mood põhineb ju draamal ning just seda oli täis ka Kleopatra elu. Ta oskas edukalt oma riietuses siduda Kreeka ja Egiptuse elemente ning oli ka innovaatiline, kandes Melon Head nimelist soengut, kus pisikesed patsid lõppesid krunnis. Ent kõige kuulsam on siiski Kleopatra must silmalainer, mis on populaarne tänapäevani. Ennekõike muidugi sellepärast, et 1963. aasta temaatilises filmis kehastas teda suursuguselt Liz Taylor. Kostüümidele ja jumestusele kulutatud summad muutsid filmi popkultuuris eriti ahvatlevaks, jättes jälje ka meie teadvusesse. Iidse silmakosmeetika eeskujul valmistatud Kohl on muide tänapäevani üks enimmüüdud ilutoode.

Kurikuulsad ja trendikad flapperid olid 20ndate nooruse sümbolid – noored naised, kes kandsid n-ö nelinurkse disainiga riideid, tugevat meiki ja lõikasid juuksed enneolematult lühikeseks. Ajastu tuules kaotati ära korsett ja hüljati Victoria-aegne ideaal meiki mitte kanda. Valiti absoluutselt teine äärmus ning vabastati end piinavatest piirangutest. Loomulikult polnud sellega kõik päri. Kuna kümnendite vahel on üleminekuaeg, oli noorus vanema generatsiooni jaoks hukas juba siis. Lühikesed seelikusabad, korseti eiramine ja tugev meik olid ennekuulmatud.

Marilyn Monroe’d peetakse pin-up ajastu suurimaks sümboliks, mil siluett hakkas taas keskkohta rõhutama, tekkisid laiad seelikud ja tagasi tuli ülim naiselikkus. Sõjajärgne maailm nägi rahvaarvuliselt suuri kaotusi ning palju mehi hukkus. Kujunes välja naiselik liivakellafiguur, et saada üle rusuvast sõjatraumast ning ennekõike võrgutada noori mehi, et taas populatsiooni kasvatada. Sealt sai alguse ka n-ö buumerite generatsioon.

Kokkuvõtteks võin julgelt väita, et kõik, mis parasjagu meie maailmas toimub, mõjutab palju moodi ja suhtumist ilusse. Tänapäeva nutiajastu on maailma muutnud nii väikeseks, et huvitav on jälgida, kuhu see kõik edasi viib.