KREEKLANNAST meigikunstnik: Eesti on väga kena riik, kus elada ja ma ei tunne siin stressi

Evi maandus Eestis esimest korda 2020. aastal, siia tõi ta kihlatu amet, kuid vaid lühikesteks külastusteks. Möödunud aasta oktoobris tuli ta pikemaks, et jääda. Selja taga on pime ja pikaldane kaamos ning distantsi nõudvad koroonapiirangud. Meie kohtumise päeval särab taevas päike ja lapsed jooksevad piki Snelli tiigi kaldaid. „Eestis ei ole üldse ülekaalulisi inimesi näha. Võib-olla teete kõik sporti, et pimedust eemale tõrjuda,“ mõtiskleb mu vestluskaaslane, kes on oma ameti tõttu õppinud inimesi teraselt vaatama.

Kireks jumestamine

Evi on meigikunstnik, soovib olla selle poolest tuntud ja teenusepakkujana klientide teadvuses. Kogemusi on tal rohkem kui seitsme aasta jagu. Tal on kodumaalt vastavas valdkonnas kõrgeim võimalik haridus ja ta on läbinud lisakursusi, sest armastab ennast täiendada.

„Vastava hariduse teekond siin ja Kreekas on erinev. Olen õppinud kosmeetikuks nelja-aastase bakalaureuse õppe jooksul, kus teeme selgeks nii näo- kui kehahoolduse, aknega tegelemise, depilatsiooni, laserepilatsiooni kuni eriefektidega jumestamiseni välja. Hariduselt saaksin töötada ka tehases tootearenduse juures, ent kõik leiavad oma lemmiku ja nii ka mina,“ tõdeb Evi, kes lisaks jumestamisele jagab valdkonna kohta tarkusi ka koolituste ja üks ühele meigitundide näol.

Saabumisest alates on Evi proovinud ka siinsel töömaastikul silma jääda ning võimalusi otsida, sest oskab teha erinevaid meike vastavalt vajadusele: olgu see kaunis jumestus kliendile tähtsa ürituse tarbeks või ajakirja pildistamine, reklaamikampaania, moelava, film.

„Olen teinud palju tööd, kuid mulle tundub, et nii Eesti kui Vene kliendid ei tule esimese valikuna minu juurde, sest pelgavad keelebarjääri. Need, kes on mind usaldanud, on hiljem öelnud, et olen väga andekas, aga kuna nende endi inglise keel pole kiita, kardetakse ebamugavust. Kui aus olla, tundub mulle, et kõik eestlased oskavad inglise keelt väga hästi rääkida,“ kummutab ta siin valitseva ebakindluse ja lisab, et projektidega seotud juhtudel pole keelebarjäär teemaks tulnud, vaid Evi nimi on hoopis potentsiaalsete koostööpartnerite listi kantud.

Kuna jumestamine on Evi suur kirg, meeldib talle praktiseerida erinevaid lahendusi, klassikalisest õhtumeigist pöörasemate pildistamisteni välja. Mis eriti põnev – siin on teist tüüpi, ent väga ilusad näod, tõdeb kreeklanna.

„Mulle tundub, et eesti naisi on kahte tüüpi: on tõeliste nukunägudega naised ja teised, kellel on teravam lõuajoon ja pisut jõulisem nägu.“

Senise karjääri jooksul peab Evi üheks suurimaks saavutuseks pildistamist, mille üks foto jõudis ka Itaalia Vogue’i – modelli meik oli lihtne ja veatu.

Uus peatükk Põhjamaal

Uurides, kas 10 miljoni inimesega Kreekast tulnule Tallinn väikeseks ei jää, räägib Evi, et on ise pärit väikesest linnast, kus elab umbes 40 000 inimest ja ei juhtu üleliia palju põnevat. „Aga kujutad sa ette, et nüüd, kui tulin Eestisse, et võimalusi avardada, filmitakse minu kodulinnas Robert De Niroga Hollywoodi filmi?“ ei jõua ta ära imestada. Reaalsus on muidugi see, et Kreekas ongi kõike palju rohkem, kui siin Eestis, aga põhiliselt Ateenas.

„Ateena on väga rahvarohkem ja hullumeelne, ma ei tahaks seal kunagi elada,“ räägib Evi. „Kreekas on tavaline, et head võimalused jõuavad sinuni läbi tutvuste, ka siis, kui sul pole annet. Väljastpoolt võib siseringi murdmine väga keeruliseks osutuda, nii et mul on siin Eestis isegi kergem ägedaid võimalusi leida. Ütleksin, et eestlased on uuele rohkem avatud – kui nähakse potentsiaali, antakse ka võimalus.“

Niisiis plaanivadki nad kihlatuga vähemalt mõneks ajaks Eestisse jääda. Üheskoos alustati ka Makeup Your Photo projekti, kus Evi teeb kliendile meigi ja sätib juukseid ning tema kihlatu püüab kaadrisse uue Linkedini või CV jaoks sobiliku foto – nii, et kõik vajalikud teenused on juba paketi hinna sees ja ühes stuudios, Kreeka traditsioonilistest küpsetistest rääkimata, mis boonusena külalislahkusest kõnelevad.

Evi tunnistab, et Eestis on välismaalastel hea elada, sest inglise keel ei ole probleem. Isegi, kui keelt ei osata, ollakse valmis leidma lahendus. Mis siinse elu juures kreeklannat kõige rohkem hämmastab, on inimeste vaikne loomus.

„Ma ei saa sellest aru,“ muigab Evi. „Istusin rahvast täis kohvikus ja mitte midagi polnud kuulda. Kui on palju inimesi, p-e-a-d sa midagi kuulma, aga hakkan vaikselt sellega juba harjuma. Kui jaanuaris Kreekas käisin, kuulsin kohvikus lausa ülakorruselt tulevat vestlust, nii et Kreeka on minu jaoks juba pisut lärmakas. Ma ei tea, kuidas te seda teete?!“

Mis puutub maitseelamuste võrdlemisse, ei anna Põhjamaad muidugi päikeselise Kreekaga kõrvutada. „Proovisin kord teha Kreeka salatit ja põhikomponendid nagu kurk ja tomat olid täiesti ilma maitseta. Ainus maitse tuli Kreeka oliividest, Feta juustust ja oliiviõlist. Ma ei saanud head salatit teha, aga võib-olla sellepärast oletegi kõik kõhnad,“ muigab ta ja nendib, et eks see ole loogiline, et puu- ja köögivilju importides ja neid säilitades ei jõua see päris õige maitse tekkida.

Evi jaoks on huvitav nüanss ka see, et meie magustoidud ei ole piisavalt magusad. Kreekasse reisides soovitab naine aga eelkõige proovida koduseid roogi ja otsida restorane, kus söövad ka kohalikud. Võid kindel olla, et restoraniomanikud väljendavad enda külalislahkust ka väikese maitsva üllatuse näol.

Evi on jumestajana töötanud rohkem kui seitse aastat. Temaga saab ühendust Instagrami teel: @evi_promakeup_artist.