Kuidas lõpetada teiste järgi elamine? Brigitta Schaback: „Hakkasin oma elu elama alles peale iludusvõistlust”

Mõnikord algab päris elu hetkel, kui astud lavale – mitte selleks, et kellelegi midagi tõestada, vaid et iseennast päriselt kohata.Brigitta Schaback, Mrs Worldwide esitiitli võitnud naine, ei otsinud krooni ega täiuslikkust. Ta otsis vabadust olla tema ise. Iludusvõistlus, mille suhtes ta kunagi skeptiline oli, aitas tal ületada hirme, lõpetada teiste arvamuste järgi elamise ja võtta ette sammud, mida ta varem ei julgenud. Täna on ta Miss Balticsi looja ja korraldaja – naine, kes teab omast kogemusest, kui palju võib selline teekond anda.

Ainus validatsioon peab tulema sinult endalt

Brigitta Schaback ütleb ausalt, et hakkas oma elu elama alles pärast seda, kui oli osalenud iludusvõistlusel. Enne seda jäi hirmude tõttu palju tegemata. „Otsisin validatsiooni valedest kohtadest ja muretsesin alati, mida teised arvavad,” ütleb ta. Võistlus sai tema jaoks justkui harjutuseks, mis aitas mõttemaailma muuta. “See tõi mulle lõpuks arusaama, et ainus vajalik validatsioon peab tulema minult endalt.”

Pärast seda tegi ta sammu, mida ta varem poleks julgenud: alustas täiesti nullist oma kosmeetikaäriga. “Riskid on suured ja algused ikka väikesed ning vaevalised selliste asjadega,” ütleb ta. Isegi täna küsivad mõned sõbrad, kas ta millegi muuga rohkem ei tegelegi – justkui see, mida ta teeb, ei nõuakski palju aega ning vaeva.

Kuidas defineerida, kes on miss?

Brigitta on ise mõelnud, kui naljakad on tegelikult sõnad “Miss” ja “Mrs”. “Miks peame naisi kategoriseerima abielu staatuse järgi? On veel olemas ka Ms, ehk vanatüdrukud,” lausub ta. Miss Balticsi puhul on “Miss” lihtsalt formaat – see ei näita kellegi pere- ega perekonnaseisu. “Meil on alla 30-aastased missid ka siis, kui nad on abielus või emad. Mrs on üle 30-aastased. Kuidagi me siiski peame vanuse poolest naisi kategooriatesse jagama, sest 20- ja 40-aastased on siiski nii erinevad ja me ei saa neid samadel alustel hinnata.”

Brigitta oli alguses üsna skeptiline iludusvõistluste suhtes. Sellel ajal, kui ta modell oli, ei tulnud osalemine kõne allagi. “Tegelikult naudin missivõistlusi rohkem kui modellitööd, sest saan ise valida, mis kleiti kannan ja kellel endale soengut lasen teha,” selgitab ta. Modellina oli vabadus justkui ära antud: “Pidin olema alati saadaval ning agentuurid võtsid kopsaka vahendustasu endale.”

See kogemus on üks põhjustest, miks Brigitta korraldades ei tee võistlejatega eksklusiivseid esinduslepinguid. “Missivõistlused peaks olema koht, kus poputame naisi ning anname neile võimalusi, mitte ei koorma neid kohustuste ja piirangutega.”

Missivõistlus, kus saad toetada endale olulist MTÜ-d

Miss Balticsil on eriauhind parima heategevusprojekti eest. Osalejad esitavad selleks video, mis tutvustab neid ja nende projekti. Võitja saab võimaluse suunata rahalise auhinna enda poolt valitud MTÜ-le. “Meie võistlusele raha annetades tehakse lausa topelt-heategevust. Toetate naisi ja toetate ka mõnda konkreetset heategevusfondi,” selgitab Brigitta. “Kõik rahvahääletuse raha lähebki meie MTÜ-le.”

Heategevus on Brigitta sõnul võistluse loomulik osa: “Iludusvõistlus ilma heategevuseta on nagu rong ilma raudteeta. Nagu on, aga ei vii kuskile. Ilusad pildid on toredad, aga lugu seal taga on kõige tähtsam.”

Isiklik põhjus lavale minekuks

Kui Brigitta ise missivõistlustel osales, oli ta väikese lapse ema. “Tahtsin pudrupõlle alt välja saada,” tunnistab ta avameelselt. “Naistel on sünnitusjärgne periood mentaalselt keeruline.” Missivõistluse teekond võib olla teadlik viis mingi sisemise teema või kompleksiga töötamiseks. “See on hullumeelne panna ennast teistega ritta ja lasta ennast võrrelda ning hinnanguid panna, aga teate mida – meid hinnatakse iga päev.”

Ta toob paralleeli tööle kandideerimisega. “Saame ka enne paar eitavat vastust. Ei ole just parim tunne, aga see ei tähenda, et minus probleem oli.” Missivõistlusel on sama: mõõdetakse sümpaatiat, mis on muutuv. “Kohtunikud valivad lemmikud ikkagi sümpatiseerimise järgi, kes rohkem meeldib, ja need tulemused võivad olla erinevad iga päev.

Vaimne tervis on osa sõnumist

“Ma pean tähtsaks rääkida naiste vaimsest tervisest ja see on ka üks põhjus, miks ma seda võistlust korraldan,” sõnab Brigitta. “Mul on olnud endal palju probleeme ärevusega.” Teda üllatas, kui sai teada, kui palju rohkem naised – ja eriti teismelised tüdrukud – kannatavad ärevuse ja depressiooni all võrreldes meestega. “Naised ja tüdrukud seal hulgas on rohkem rahulolematud oma kehaga ja välimusega kui on seda poisid ja mehed.”

Miss Balticsi korraldab Voice of Change MTÜ, mille põhikirjas ongi fookus naiste vaimse tervise toetamisel ja teadlikkuse tõstmisel.

Võistlus kui kogemus, mitte ainult tiitel

“Miss Balticsi võistluselt osavõtjad on minu kliendid ja mu sponsorid on mu partnerid,” selgitab Brigitta. Tema jaoks on tähtis, et osalejad tunneksid end hästi. “Vähim, mida saan teha, on neile pakkuda meeldejäävat ja positiivset kogemust ning panna neid ennast tundma kuningannadena.” Pettumust tuleb aga siiski ette, sest kõik tahavad võita. “Ilu ongi oskus näha ilu teistes ja ka nende üle rõõmu tunda.”

Regioon, kus võiks rohkem koostööd olla

Brigitta soovib, et Miss Baltics kasvaks suuremaks kui ainult riikidevaheline mõõduvõtt. “Ma soovin, et Miss Balticsist saaks meie regiooni suurim ja autentseim võistlus, mis ühendab ka Balti riike ja loob sõprussuhteid,” ütleb ta. “Me eestlased tahame kangesti saada kampa oma põhjanaabritega, aga see oli just alles, kui hoidsime oma lõunanaabritega kätest kinni. Paras aeg naabrid külla kutsuda.”