LAURA: maitse on subjektiivne

35 kommentaari
LAURA: maitse on subjektiivne

Laura Põldveres on meeldiv tasakaal: ühelt poolt on ta särav diiva, kes on otsekui loodud prožektorite paistesse. Teisalt on lauljanna vahetult siiras ning just loomulikkus, sisemine rahu ja endaga hästi läbisaamine annab Laura lavakarjäärile sümpaatse kvaliteedi. Kaaslase riietuse kohta arvab Laura, et enesekindel, elurõõmus mees, kel on süda õiges kohas, kandku, mida iganes soovib – see juba naistele meeldib. Näib, et need sõnad ütlevad midagi väga olulist just Laura enda kohta. 

Tekst: Anu Merila, Denim Dream

 

Milline mälestus on sul lapsepõlveaegsetest riietest? 

Empsi juttude järgi olin esimestel eluaastatel riietatud enamasti sinisesse, sest suurema osa riietest saime mu tädipoja Sandri käest, kes oli minust paar aastat vanem. Nii mõnigi kord said mu vanemad poes käies kommentaari “oi, kui ilus poiss” osaliseks. Eriliselt on mulle meelde jäänud üks kleit, mille ema õmbles mulle esimesse klassi mineku puhul. Sel tumesinisel kleidil olid ülevalt alla hästi tihedalt nööbid, nii et tundus, et neid oli mustmiljon. Mäletan, kuidas emps oli tähtsale sündmusele eelneval ööl hiliste tundideni neid ette õmblemas. See on mul siiamaani kapis ja läheb veel selga ka, muidugi veidike lühike. 

Milliseid riideid on sinu riidekapis kõige enam? 

Kõige rohkem on mu kapis esinemisriideid ja neid on absoluutselt igat värvi. Küll on maani kleite, lühikesi, värvilisi, musti… 

Kas laval esineval Laural ja koduselt argisel Laural on midagi ühist? Kirjelda palun kodust Laurat. 

Kuna olen tohutult soojalembene, siis peab kodus kogu aeg mõnusalt palav olema – küte on alati põhjas. See võimaldab mul ka talvel suvekleitides ringi tatsata. Tihtipeale on graafik nii tihe, et olen kodus tööriietes ehk siis pole aega ennast mõnusatesse riietesse mässida. Kuigi pean tunnistama, et jõuludeks sain endale imepehmed dressid, mille kandmist olen vaikselt õppinud. 

Mis on sinu kõige kallim moeost? 

Ilmselt Tod’si käekott, mille soetasin endale NYCist aastal 2006. See oli ikka väga suur väljaminek, arvestades mu tollaseid sissetulekuid. Aga ma ei kahetse kunagi selliseid investeeringuid, sest see sama käekott on mul praeguse hetkeni alles ning kandmiskõlbulik. Miks osta endale aastas 2–3 käekotti, mis lähevad kohe katki, kui tegelikult saab veidike kallima hinna eest midagi sellist, mis on kvaliteetne ja ilus ning kestab aastaid. Kvaliteetne käekott on oluline ka seepärast, et sinna peab kogu mu tööelu sisse mahtuma! 

Kas eelistaksid roosat või punast? 

Mulle on viimasel ajal hakanud nende kahe värvi kombineerimine meeldima. Miks mitte punane kleit ja erkroosad huuled? 

Mida sa mitte kunagi selga ei paneks? Mida tähendab sinu jaoks halb maitse? 

Seda vist ei saa öelda, et oleks mingi riideese, mida ma keelduksin selga panemast. Pigem on asi materjali kvaliteedis, kombineerimises ja muidugi ka selga istuvuses. Päris põnev on see, kuidas mingid asjad lihtsalt sobivad teatud tüüpi inimestele ja mõni riietusese üldse ei sobi. Näiteks meil empsiga on mõnikord nii, et mina panen mingi kleidi selga ja minu seljas on see keskpärane, aga tema seljas on see suurepärane! Ta lihtsalt kannab selle välja. Halba maitset ei saa olla, sest maitse on subjektiivne. Enesekindel karakter kannab kõik välja. 

Palun kirjelda oma stiili. 

Ma lähtun sellest, milles ma tunnen ennast enesekindlalt. On inimlik, et ma ei ole kogu aeg positiivsuse pall, riie peabki aitama seda tunnet tekitada. Praegusel hetkel naudin lühikeste seelikute ja kleitide kandmist. Stiil on miski, mis ajas muutub siis, kui me ka ise muutume sisemiselt. Ma olin täiesti kindel, et ma ei kanna mitte kunagi botaseid väljaspool trennisaali, aga… Peab tunnistama, et on päris mugav kleidi juurde kombineerida lillelised Adidase tossud. 

Mitu paari teksaseid sul kapis on? Kas teksadega seoses ilmub ka mõni lugu? 

Minu kapis on üks paar mu enda teksaseid ja kaks paari empsi omasid, mis ma langevarjuhüppe jaoks võtsin Tartust kaasa ning unustasin talle tagasi anda. Aastaid ma ei kandnud teksaseid – ma ei tea, miks. Võib-olla on üks põhjus selles, et teksade puhul peab nägema veidike rohkem vaeva kombineerimisega kui kleidi korral. Aga nüüd kevadel Amsterdamis käies otsustasin, et on aeg endale osta üks paar lõhkiseid teksasid Forever 21st. Lapsepõlves ma nii väga tahtsin neid saada. Nüüd on need mul olemas ja süda rahul. 

Milline meeste rõivastiil sulle meeldib? Kas mees peaks vahel ka ülikonda kandma? 

Oojaa. Mehed kandku tihemini ülikonda, sviitreid, frakki! Selles on mingi ajaloo võlu ja salapära. Enesekindel ja elurõõmus mees, kel on süda õiges kohas, kandku, mida iganes soovib ja see juba naistele meeldibki. Mulle ka! 

Parim moenõuanne, mida sulle on antud? 

Parim moenõuandja oli mu vend Gregor, kui ta oli 6–7aastane. Alati enne kooliminekut jooksin tema toast läbi ja küsisin, kas see jakk sobib nende pükstega. Ja ta tunnetas väga hästi, mis sobib ja mis ei. Kunagi ei surunud ta peale enda maitset, vaid lähtus ikka sellest, mis minule sobis. 

Kas sul on talisman? 

15 aastat tagasi, kui käisime perega esimest korda Tais, ostis emps endale ühe elevantidega sõrmuse. Mäletan, kuidas ma aitasin tal just seda õiget välja valida. Sõrmust pidi kandma nii, et elevandid on vaatega allapoole, et nad kõnniksid sinuga justkui kaasa ja tooksid õnne su eluteel. Kui kolisin 2007. aastal pärast gümnaasiumi lõpetamist Bostonisse õppima, siis ta kinkis selle sõrmuse mulle. Ja nüüd ma kannan seda alati, kui olen reisil. Ja nii on ema minuga alati kaasas. 

Kas usaldad oma intuitsiooni? 

Mu sisetunne on vahel hirmutavalt selge. Tean väga täpselt, mil pean edasi liikuma teatud suhete juurest, kas siis eraelus või tööalaselt. Kui olin umbes 15–16, siis pakuti mulle üht väga põnevat projekti, kus pidi nii laulma kui ka tantsima. Ma käisin isegi esimeses proovis ja olin väga motiveeritud tööd tegema, kuid tundsin sisimas, et pole veel minu aeg. Ja ma ütlesingi lõpuks selle projekti ära. Mul oli tohutult kurb meel ja ma ei saanud aru, miks ma pidin seda tegema. Aga nüüd tagantjärele näen, et mul oli tarvis enne muid asju õppida, nagu jazz-muusika ja improvisatsioon, ning alles nüüd jõudsin tantsu ja laulu kombineerimiseni. 

Millest sa unistad? 

Hetkel unistan reisimisest, mis ei oleks tööalaselt mu tegemistega seotud. Tahaks ellu viia enda unistuse minna lõunapoolusele või siis Brasiiliasse. Miks mitte trans-Siberi raudteele rändama minna. Reisimisse peab investeerima, sest neid mälestusi, mida sealt saad, ei võta sinult keegi. Ja need lähevad ajaga aina paremaks.

Parim asi, mis sinu elus on juhtunud? 

Mu pere ja lähedased on minu ning mu tegemiste alustala. Ilma nendeta ei kujutaks ennast ettegi. Aga need parimad asjad, mis on juhtunud, nendest saan ilmselt aru aastate pärast. Kui praegu tundub, et mõni päev on mu elu halvim, siis arvamus võib ju kardinaalselt muutuda. Viie aasta pärast näiteks mõistan, et tegelikult see murdepunkt aitas mul muuta elu perspektiivi ning sain hoopis uue eesmärgi.