Materjaliekspert: iga rõivaese on nagu lemmikloom, kes vajab hoolt

Miks mõned riided püsivad meie garderoobis aastaid, samas kui teised kaotavad oma vormi ja väärtuse juba mõne nädala või kuuga? Vastus peitub materjalides, rõivaste kvaliteedis ja selles, kuidas me neid hooldame. Õigete valikute ning teadliku hooldusega saab rõivaste eluiga pikendada aastate võrra.

Viru Keskuses toimus kolmapäeval Ostlejate Pidupäev, mille raames arutleti teadliku tarbimise ja jätkusuutliku moe teemadel. Paneeldiskussioonis rääkisid Piret Ilves ja Piret Puppart sellest, kuidas teha rõivavalikuid, mis toetaksid meie igapäevaelu, kestaksid kauem ning oleksid päriselt kantavad.

Arutelu keskmes oli mõte, et tarbijad võiksid oma oste rohkem läbi mõelda, eelistada kvaliteetsemaid materjale ning õppida tähele panema rõivasilte ja kangakoostist. Ka kiirmoebrändid pakuvad täna nn premium-kollektsioone – kvaliteetsemaid, kuigi kallimaid rõivaid, mis võivad õige hoolduse korral kesta märksa kauem.

Keha tunneb materjali ära

Piret Pupparti sõnul on sünteetilisi materjale viimastel aastatel väga palju juurde tulnud, kuid keha tunnetab sageli ise ära, milline materjal on meeldiv ja milline mitte. Sünteetilised kangad võtavad näiteks kergemini lõhnu külge, samas kui naturaalsed materjalid värskenevad sageli lihtsalt tuulutamisega.

Piret Ilves rõhutas siiski, et igal materjalil on oma funktsioon. Mõne toote puhul on sünteetiliste kiudude lisamine vältimatu. Näiteks spordi- ja ujumisriideid ei ole võimalik valmistada ainult naturaalsetest materjalidest. Ka segumaterjalidel on oma koht, sest need aitavad rõivastel paremini vormi hoida ja kauem vastu pidada.

„Täiesti naturaalsest materjalist sokid kuluvad väga kiiresti. Meile meeldib rõivaste juures elastsus ja hea istuvus ning selle saavutamiseks tuleb vahel teha kompromisse.“ Tema sõnul kuluvadki pehmed materjalid kiiremini ning kõik inimesed ei ole valmis rõivaid parandama või hooldama.

Rõivasildid aitavad teha targemaid valikuid

Ekspertide sõnul võiks inimestes juurduda arusaam, et impulssostude asemel peaksime õppima rõivaid pikaajaliselt kasutama. Nii tarbime vähem, ostame teadlikumalt ning saame vajadusel investeerida kvaliteetsematesse esemetesse, mille eluiga on pikem. Kvaliteetselt toodetud rõivad peavad paremini vastu, nende õmblused on kvaliteetsemad ning need säilitavad kauem oma vormi.

Oluline on mõista, et looduslikke materjale leiab nii taaskasutuspoodidest kui ka tavapoodidest – tuleb lihtsalt õppida silte lugema. Teadlik tarbimine ei ole ainult rikaste või alternatiivse elustiiliga inimeste pärusmaa, vaid praktiline viis teha paremaid valikuid.

Samas ei saa väita, et polüester oleks alati halb. Mõne rõiva puhul on see funktsionaalsuse seisukohalt vajalik. Näiteks on keeruline valmistada plisseerseelikut puhtast siidist või vastupidavaid spordiriideid ainult looduslikest kiududest.

Õige hooldus pikendab rõiva eluiga

Rõivaste hooldamine mõjutab otseselt nende kestvust. Paljud inimesed ei teadvusta, et iga pesukord kulutab kangast. Mõnikord piisab väikese pleki eemaldamisest või rõiva tuulutamisest ning alati ei ole vaja rõivast pesumasinasse, ammugi kuivatisse panna.

Villaseid ja kašmiirist kampsuneid soovitas Puppart hoopis õues õhutada ning vajadusel ettevaatlikult puhastada. Topiliseks muutunud esemeid saab värskendada spetsiaalse kammi või topieemaldajaga, mis võib anda rõivale täiesti uue elu.

„Iga uus rõivaese on justkui lemmikloom, kelle eest tuleb hoolitseda,“ sõnas Puppart. Tema sõnul on näiteks karvasemate mantlite ja mohääriseguste esemete puhul topilisus paratamatu, kuid regulaarne kammimine aitab neil väga kaua heas seisukorras püsida.

Piret Ilves märkis, et kuivati vähendab kindlasti rõivaste eluiga. Ka keemiline puhastus kulutab materjali, kuigi mõne eseme puhul on see vajalik. Samas rõhutas Puppart, et näiteks paljusid siiditooteid võib tegelikult käsitsi pesta, kuigi sildil on märgitud keemiline puhastus.

Milline kangas on kvaliteetne?

Pupparti soovitusel saab kvaliteeti hinnata juba poes. Näiteks võiks pükste puhul vaadata istmikuõmblust ning tekstuursete kangaste puhul hõõruda materjali õrnalt vastu iseennast. Kui kangas hakkab kiiresti topiliseks muutuma, annab see märku, et ese võib ka kiiresti kuluda.

Samuti soovitas ta eelistada monomaterjale ehk rõivaid, mis koosnevad ühest materjalist – näiteks ainult villast või ainult linast. Selliseid esemeid on hiljem lihtsam ümber töödelda ja taaskasutada.

Piret Ilvese sõnul tasub lisaks materjalile vaadata ka rõivast tervikuna: milline on selle funktsioon, viimistlus, kiudude tihedus, kortsumiskindlus või veepidavus. Kui keskenduda ainult ühele omadusele, võib juhtuda, et rõivas ei ole tegelikult praktiline.

Mõne eseme puhul on see siiski ilmne. Näiteks sokid või aluspesu kuluvad pideva hõõrdumise tõttu lihtsalt läbi ning elastsed detailid kaotavad aja jooksul oma omadused. Kuid paljusid rõivaid on võimalik hoolduse, parandamise ja teadlike valikutega kanda märksa kauem, kui me harjunud oleme.

Nii Ilvese kui Pupparti sõnul on paratamatu, et materjalidel – nagu näiteks kumm – on oma eluiga, mis ühel hetkel lihtsalt läbi saab. 

Niisamuti aitab riiete kestvusele kaasa ka oma stiili järgi riietumine, mitte trendide vahel hüppamine. Seega on oluliselt pikaaegsem investeerida riidetesse, mida me päriselt kanda tahame.