Noor disainer Sevil Sukjurova – teel moemaailma tippu

Noor disainer Sevil Sukjurova – teel moemaailma tippu

Sevil Sukjurova on 24aastane disainer ja stilist, kes alustas riiete disainimisega juba 14aastaselt, kui oma esimese õmblusmasina sai. Pärast põhikooli läks neiu õmblemist õppima ning sealt alates on ta loonud mitmeid kollektsioone ning töötanud ka stilistina. Uurisime, kuidas jõuab üks neiu tõdemuseni, et soovib saada disaineriks ja stilistiks korraga?

Sevil Sukjurova on 24aastane disainer ja stilist, kes alustas riiete disainimisega juba 14aastaselt, kui oma esimese õmblusmasina sai. Pärast põhikooli läks neiu õmblemist õppima ning sealt alates on ta loonud mitmeid kollektsioone ning töötanud ka stilistina. Uurisime, kuidas jõuab üks neiu tõdemuseni, et soovib saada disaineriks ja stilistiks korraga?

Milline oli esimene kogemus, mis sind moe juurde viis?

Minu esimene kokkupuude moega toimus siis, kui vanaema mulle Anttilast õmblusmasina tellis. See ei olnud tol ajal üldse odav lõbu. Hakkasin siis iseseisvalt õmblemist katsetama. See meeldis mulle nii väga, et otsustasin pärast põhikooli minna õmblemist õppima. Sain aru, et see ongi see, millega tahan kogu elu tegeleda.

Kuidas sai alguse sinu disainerikarjäär?

See sai alguse siis, kui pidime koolis lõpupraktika tegema. Mina ei tahtnud minna kuskile ettevõttesse massitööd tegema, vaid otsustasin hoopis ise kodus midagi loomingulisemat teha. Õmblesin valmis oma esimese kollektsiooni ning kuna just praktika esitlemise ajal oli tulemas Moedepoo, siis otsustasin ka sellest osa võtta. Kutsusingi oma õpetajad moešõud vaatama ning minu arvates oli see täiuslik praktika esitlemise viis. Ideaalne võimalus kõik kokku kutsuda ja näidata, millega olen hakkama saanud. 

Ja kuidas sealt edasi sinu karjäär kulgema hakkas?

Pärast kooli võtsin aja maha, leidmaks oma stiili, millega tahan disainimaailmas jätkata. Kõigepealt leidsin endale suured eeskujud – Rick Owens, Damir Doma, Joe Chia –, kes aitasid mul leida tee minu enda stiilini ning tänaseks olengi teinud valmis juba neli kollektsiooni. Minu suureks rõõmuks on need kõik nüüdseks ka väga edukalt müüdud. Pakub täielikku naudingut teada, et inimesed tahavad minu loomingut kanda. 

Sa tegeled taaskasutusdisainiga. Miks selline valik?

See annab disainerile võimaluse olla veelgi loomingulisem. Kaltsukatest leiab ju nii palju huvitavaid rõivaid, mida oma töös kasutada. Mänguvõimalused on lõputud! Ma olen alati taaskasutust armastanud. Olen Eesti, Läti ja Rootsi noortele ka taaskasutusdisaini koolitusi teinud. Minu jaoks on suur rõõm jagada oma oskusi noortega, kes samuti ümbritsevast maailmast hoolivad. 

Mis on sinu arvates sinu karjääri suurimad highlight’id?

2014. aasta alguses kohtusin ühe väga hea moefotograafi Levvis Benuchiga, kes on tänaseks saanud üheks minu parimaks sõbraks. Meie koostöö sujub ülimalt hästi ja tänu sellele saan ka stilistina end piiritult väljendada. Mulle meeldib tema puhul see, et kui ma tahan oma stilistitöös näiteks poistele seeliku selga panna, siis ta tuleb sellega kaasa. Eestis nii väga julgeid fotograafe ei ole. 

Samuti läksin 2014. aasta suvel kaheks kuuks stilistina tööle Lissaboni ja Milanosse. Seal tegime koostööd erinevate modelliagentuuridega ning koostasime modellidele ka kaunid portfooliod. Lisaks sain võimaluse korraldada pildistamise uue Emporio Armani kampaania modellile Alex Wilmsile. See oli minu jaoks äärmiselt palju kogemust andev võimalus. Praegu olengi rohkem pühendunud stilistikale. 

Anna mõni nipp, kuidas moodne olla!

Igaüks kandku seda, milles ta end mugavalt ja ilusana tunneb. Mood ongi üks eneseväljendamise võimalus. Ma usun, et parimad disainerid ja stilistid on inimesed tänaval.

Mis on sinu elu mõte?

Naudi olevikku, selle asemel et loota parema tuleviku peale. Millal siis veel võtta kõik, mis võtta annab, kui mitte nüüd ja praegu. Igal inimesel on miski, mida tehes ta õnnelik on. 

 

Tekst: Anna-Maria Uulma

Artikkel on ilmunud ajakirjas Buduaar TEEN kevad 2015