OHATIS, KONNASILM, ODRAIVA – kuidas ravida?

6 kommentaari
OHATIS, KONNASILM, ODRAIVA – kuidas ravida?

Tõenäoliselt puutud sa oma elu jooksul kokku nii ohatise, konnasilma, odraiva kui ka soolatüügastega. Oluline on aga see, et teaksid, kuidas neist vabaneda ja mida mingil juhul teha ei tohiks. Anname sulle nipid, kuidas neile iluprobleemidele tuul alla teha! Ohatis, konnasilm, odraiva, soolatüügas – teeme neil 1:0.

OHATIS

Ohatist ehk herpest põhjustab viirus, mis tavaliselt annab endast märku punetava laigukesena huulel, lõual või nina all. Seejärel hakkab nahk tugevamini punetama ning läheb ka tursesse. Tekivad villid, mis muutuvad koorikuks. Ohatist ei ole võimalik varjata ja see kestab talumatult kaua aega: esimene näole ilmunud ohatis paraneb ilma ravita kolme nädalaga. Huuleherpes on levinud viirushaigus, millesse elu jooksul nakatub koguni 80% inimestest! Küll aga pole enamik sellest haigusest teadlikud, kuna välja lööb see vaid 20% viirusekandjatest. Ohatisse nakatutakse kokkupuutel haige inimese kehavedelikega vigastatud naha või limaskestade kaudu. Kõige levinum nakatumisviis on ohatise kandjaga suudeldes! See viirus jääb kehasse kogu eluks ning haigus võib ägeneda – seda soodustavad stress, alkohol, depressioon, teised viirusnakkused ja külmetumine.

Kuidas ravida?

Ohatisse ehk herpesviirusesse nakatudes seda enam organismis olematuks teha ei saa. Ent sellegipoolest ei pea koledaid kärnasid oma näol taluma ning seetõttu tuleks ohatise saabumist ennetada ning see likvideerida. Kui tead, et oled viirusekandja, siis ohatise ennetamiseks saab perearst kirjutada sulle spetsiaalseid ravimeid. Lisaks retseptiravimitele aitab ohatise vastu võidelda ka immuunsüsteemi üldine tugevdamine ja tervislikud eluviisid: maga öösiti vähemalt kaheksa tundi, söö tervislikult, hoia eemale alkoholist ja tubakast, tegele tervisespordiga, liigu piisavalt ning ole rõõmsameelne ja väldi stressi. 

KONNASILMAD 

Konnasilmad ehk klaavid on jalgadel asetsevad mõhnataolised paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Kui kunagi oli arusaam, et konnasilmad ilmnevad vaid vanematel inimestel, siis tegelikkuses asi nii ei ole ja pole neist pääsu ka noortel. Konnasilma keskel on sügavale tungiv südamik, millesse tekib kerge põletik või mädanik – sel juhul on konnasilm eriti valus. 

Kuidas ravida?

Proovi vältida jalgade liighigistamist ning hõõruvaid sokke ja jalanõusid, hoia jalad alati puhtana. Kui oled ennetamisega hiljaks jäänud, siis tuleb konnasilma märgates kohe raviga alustada, enne kui see muutub põletikuliseks. Konnasilmad kaovad ka iseenesest, kui vähendada survet kahjustatud piirkonnale ning kanda sobivaid jalanõusid. Oluline on naha paksuse vähendamine – jalgu tuleks vees leotada ja nahka pehmendada ning pimsskiviga paksendid maha hõõruda. Raviprotsess võib olla küll pikk ja vaevaline, ent apteegis on selle jaoks mitmeid vahendeid: salitsüülhapet sisaldavad vedelikud, karbamiidisisaldusega kreemid ning spetsiaalsed raviplaastrid. 

ODRAIVA

Odraiva ehk hordeool on silmalau serva higi- ja rasunäärmete äge mädane põletik, mida tekitavad väikese vigastuse kaudu lauserva sisse tungivad bakterid. Silmalaug hakkab seepeale punetama, tekib valulik punn, millesse hakkab kogunema mäda. Mäda on näha läbi naha kollaka laiguna. Mäda ei tohi kindlasti ise hakata välja pigistama! Paari päevaga mädasõlmeke õnneks avaneb ja haigus hakkab paranema. 

Kuidas ravida?

Odraiva tuleks hakata ravima kohe varases staadiumis. Haiget kohta peaks soojendama või viina sisse kaetud vatitikuga määrima. Punni ilmnedes peaks aga sooja kompressi tegemise lõpetama ning panema sellele kohale antibiootikumisalvi. Rahvameditsiin õpetab ka haiget pinda puhta kullaga hõõruma, kõige mugavam on ilmselt kuldsõrmusega. Kui odraiva kipub korduma, võid paluda arstil määrata ka paarinädalase tabletiravi. 

SOOLATÜÜGAS 

Soolatüükad on healoomulised hallikad, konarlikud ja kõvad moodustised nahal, mida põhjustab inimese papilloomiviirus. Haigus on suhteliselt levinud ning esineb igas eas, kuid sagedamini koolilastel vanuses 10–16 aastat. Soolatüükad paiknevad sagedamini labakätel, sõrmedel, huultel ning lastel ka näol ja põlvedel ning võivad kasvada kuni ühe sentimeetri suurusteks. Viirusesse nakatutakse kas haigega otsese või kaudse kontakti teel, näiteks saunas, duširuumis või basseinis. Vastuvõtlikkus nakkusele sõltub immuunsüsteemi kaitsevõimest ning ka väikeste nahatraumade olemasolust. 

Kuidas ravida?

Soolatüügastel võib tihtipeale tekkida ka iseeneslik taandareng ning nad võivad kaduda, kuid on olemas ka väga mitmekesiseid ravivõtteid, näiteks salitsüülhappega kooriva toimega ravimid. Populaarne on ka krüoteraapia ehk soolatüügaste külmutamine vedela lämmastikuga. Selle tulemusel haigestunud rakud hävivad ning irduvad. Harvematel ja raskematel juhtudel kasutatakse ka laserit. 

Artikkel ilmus ajakirja Buduaar TEEN neljandas numbris.