PARFÜÜMISPETSIALIST KAI LAIDLA: “Õige parfüüm on nagu talisman.”

9 kommentaari
PARFÜÜMISPETSIALIST KAI LAIDLA: “Õige parfüüm on nagu talisman.”

„Sooviksin ka Tallinnas jalutades kogeda seda tunnet, mis langes mulle osaks Pariisis –tänaval flirdivad mu haistmismeelega mitmekülgsed parfüümid, mida levitavad erineva tausta ja looga inimesed,” lausub end parfüümientusiastiks nimetav Kai Laidla unistaval toonil ning viib meidki viivuks sellesse salapärasesse maailma uitama. 

„Sooviksin ka Tallinnas jalutades kogeda seda tunnet, mis langes mulle osaks Pariisis –tänaval flirdivad mu haistmismeelega mitmekülgsed parfüümid, mida levitavad erineva tausta ja looga inimesed,” lausub end parfüümientusiastiks nimetav Kai Laidla unistaval toonil ning viib meidki viivuks sellesse salapärasesse maailma uitama.

Kai soovitab Eesti inimestel end kindlasti julgemalt ning isikupärasemalt lõhnastada. „Meie lõhn on samuti osa meie minapildist nagu käekell või kott. Tänu nišiparfümeeria esiletõusule on inimestel võimalik leida endale parfüüm, mis neid tõesti iseloomustab, selle asemel et kanda neid n-ö one-size-fits-all lõhnu, mille massiline tootmine ja tarbimine individuaalsuse hävitab.”

Kai sõnul teeb tänapäeva inimene  igapäevaselt otsuseid eneselegi teadmata just lõhna põhjal. „90% meie maitsekogemusest tuleb tänu haistmismeelele, mõelgem näiteks sommeljeedele. Tooted, mis kannavad lõhnavaba silti, on tegelikult lõhnastatud, et maskeerida keemiliste ühendite muidu võõrast lõhna. Kangad lõhnavad, mõelgem puuvillale või siidile, värskelt köetud saun, hoovi pealt tuule käest tuppa toodud voodilina, sõbra kodu, vesi, mida joome – kõik meie ümber lõhnab,” räägib Kai.

„Lõhnade tajumisel ning äraarvamisel oleme hetkel jäänud loodusest kaugemale kui me ise seda endale tunnistada tahaksime. Nuusutades naturaalseid essentse võrreldes sünteetiliste lõhnakomponentidega, tundub meile enamasti, et sünteetika on vastuvõetavam ja pigem arvatakse, et sünteetiline komponent võiks olla see looduslik, sest sellega oleme tänu oma ümbritsevale linlikule keskkonnale rohkem harjunud,” mõtiskleb Kai.

„Parfüümimaailm liigub praegu selle poole, et luuakse üha enam parfüüme, mis on jagamiseks, ehk teisisõnu unisex-parfüüme. Järjest enam tõusevad esile väiketootjate parfüümid, sest neis on isikupära, kvaliteeti ning haruldasi komponente ja inimeste teadlikkus lõhnamaailmast on kasvamas,” jagab Kai oma arvamust.

Parfüümimaailma salapärased sõnumid

„Ega just tihti ei arutle tänapäeva inimene selle üle, miks ta end lõhnastab. See on justkui osa ilurituaalist! Kuid miks me seda tegelikult teeme? Paljud on kuulnud, et vanadel aegadel tarbiti parfüüme nii seespidiselt kui välispidiselt (Kölni vesi), nendega desinfitseeriti ja kaitsti end haiguste eest.” Tänapäeval võib Kai arvates parfüüme pidada eeskätt vaimu turgutajaks, nad mõjutavad meie tuju ja enesetunnet. Juba Hiina vanasõna ütleb, et iga parfüüm on ravim. „Parfüüm on nagu teine nahk, hea sõber ja kaaslane, õigel momendil võib sobiv parfüüm muuta enesekindlamaks, anda juurde julgust ja panna end atraktiivsemalt tundma. Õige parfüüm on nagu talisman.”

Hedonistide aeg

Kõige ideaalsemaks ajaks, mil endale parfüümi valida, peab Kai sügist, kuna siis valitseb õhus kergelt melanhoolne meeleolu ning inimesed armastavad minna sügavamatesse tasanditesse – see on hedonistide aeg. Ka karge ja niiske kliima soosib parfüümi kandmist. Niiskus kõrgendab meie lõhnatundlikkust ning lõhnamolekulid levivad kiiremini ja kaugemale.

Kai usub, et parfüümi võib valida vastavalt iseloomuomadustele. „Kui tahad olla julge ja otsusekindel, võiks valida sellise parfüümi, mis aitab seda enesetunnet saavutada. See parfüüm ei pea otseselt olema jõuline või intensiivne, kuid peaks sisaldama komponente, mis toovad sisemist rahu ning enesekindlust. Näiteks maalähedase, puiduse ning šokolaadise alatooniga patšuli on lõhnakomponendina selliste omadustega. Idamaade ravitsejad on sellele komponendile omistanud ka ligitõmbava võime. Lisaks sellele on patšuli tänapäeva parfümeeride jaoks olulise tähtsusega, sest sobib kokku pea kõikide teiste lõhnanootidega.”

Kai suhtub lõhnadesse nii, et on lõhnad, mis meeldivad talle teiste peal, ja on lõhnad, mida ta soovib ise kanda ning seetõttu ei kiirustaks ta parfüümidele kiire hinnangu andmisega. „On meeldiv kõrvalt nautida hästi lõhnavat kaaslast parfüümipilves, mis tema isiksuse ja stiiliga nii hästi sobib. See on nagu värvidega – kõigile ei sobi samad värvid, kuid eemalt saame neid sellegipoolest nautida.”

Kai on arvamusel, et parfüümi võiks vahetada vastavalt aastaajale, kuna ka inimese kehakeemia muutub vastavalt aastaajale. Kui pikka aega üht ja sedasama parfüümi kanda, siis harjub inimene sellega ise ära ning mingist hetkest ta lihtsalt ei tunne enam seda parfüümi. „Lõhnabuduaari võiks kuuluda kokku vähemalt viis erinevat parfüümi – kevad, suvi, sügis, talv ja siis üks parfüüm, mis on mõeldud vaid erilisteks puhkudeks.”

Uued avastused

Kui lõhna kellelegi teisele kinkida, siis tasuks Kai sõnul lähtuda eeskätt sellest, millised lõhnad on inimesele varem meeldinud. Kuid teisest küljest teeb lõhna kinkimise personaalsemaks just see, kui lõhn valitakse selle järgi, kuidas me ise seda inimest ette kujutame ning millisena ta meie arvates lõhnata võiks ja millise sõnumi tahame selle kingitusega inimesele üle anda. Sellisel moel on võimalik parfüümikingi saajal teha ka uusi avastusi.

Enim levinud viga parfüümi hoidmisel on selle hoidmine vannitoas. „Lõhna peaks hoidma nii, nagu sa hoiad head veini. Kõige lihtsam viis oma parfüümi säilitada on hoida seda hämaras koridoris, sest siis ei unune seda enne uksest väljaastumist endale peale piserdada,” jagab Kai nippe. 


Tekst: Liisa Tupits

Buduaari arhiiv