PIRET ILVES: EESTI MOOD on hüppevalmis

Eesti Kunstiakadeemiat võib auga nimetada Eesti moetööstuse koduks, sest igaüks teab, et just sealt tuleb kõige rohkem edukaid moeloojaid. Mida aga paljud ei tea, on asjaolu, et juba enam kui aasta aega juhib ülikooli moekateedrit õbluke ja särav Piret Puppart. 

Piret (30) on läbi aegade noorim professor, kes on Eesti Kunstiakadeemia moekateedrit juhtinud. Olles pikalt teostanud end tööstusmoes, tundis ta, et kool oleks tema jaoks midagi totaalselt uut ning seega sai väljakutse ilma pikemalt kaalumata vastu võetud. „Siin kehtivad hoopis teised reeglid. Nii palju vabadust, see on see koht, kus kõik on veel võimalik, veidi nagu unistajate maailm,” õhkab Piret ning tunnistab, et on suur rõõm töötada koos tudengitega, kellel on nii suurejoonelised ja põnevad ideed. Koolis tuntakse Piretit ka kui beebiprofessorit. Selle armsa ja humoorika nime, mis iseloomustab ideaalselt tema vanust ja positsiooni, omistas Piretile ehtekunstnik Tanel Veenre. „See nimi on alati heaks jäämurdjaks, kõik asjad ühes ja jääb hästi meelde,” muigab Piret.  

Üllatusmomendi nimel 

Pireti jaoks on sõnal „mood” märksa sügavam tähendus kui pelgalt ilu loomine. „Kogu see ümberkehastumise karisma ning mäng sinna juurde, mis eratellimusi luues tekib, on minu jaoks kõige põnevam osa. Võimaluses aidata inimesel transformeeruda ning tõsta seeläbi tema enesetunnet ja enesehinnangut, peitub põhjus, miks ma seda kõike teen ning miks ma usun moedisaini eriala vajalikkusesse.” Seesama emotsioon, küll väiksemal määral, kuid siiski, käib kaasas ka massimoega. Montoni peadisainerina töötades käis Piret sageli poes inimesi jälgimas, pistis teinekord kõrva vastu proovikabiini ning rõõmustas, kuuldes neid ülevaid emotsioone, kui keegi oli leidnud endale näiteks sobiva kleidi või mantli. Vahel tuli ette ka neid seiku, mil ta astus inimesele ligi ning jagas kasulikke soovitusi, kas siis varrukas või pihaosa täpselt enda suuruse järgi kohendada. Istuvus on tema sõnul riietuse juures kõige olulisem ning kui see on paigas, mõjuvad ka värv ja muster kordades paremini. 

Edukuse erinevad võtmed 

Raha ei ole olnud Piretile kunagi esmatähtis ning just säärane tingimusteta kirg oma tegevuste vastu on olnud kindlasti üheks tema edu võtmeks. Ka Piret ise usub, et sisemine põlemine on suurimaks eelduseks ja eeliseks, mis noorele moeloojale määravaks saab. Mis võiks olla aga algaja disaineri edu võtmesõnaks Eesti turul? Piret jääb hetkeks mõttesse ning lausub, et kommerts aitab alati ellu jääda, kuid pigem on küsimus siiski selles, mida keegi elus saavutada soovib. Ka edu võib ju erinevat moodi defineerida. „Kui tahetakse oma nimest märki maha jätta, on isikupärase käekirja väljakujundamine ja hoidmine ning oskus selle sees pidevat uuendust pakkuda äärmiselt olulised.” Loomulikult ei saa edu juures üle ega ümber ka töökusest, kuna üksnes töötamise abil on võimalik näha imelisi resultaate. Siinkohal tõstatab Piret aga kahtlemata ühe väga olulise aspekti, milleks on ühiskond ja poliitilised otsused. Vaatamata sellele, kui andekas või töökas disainer ka ei ole, vajab ta vahel seda sõbrakätt, mis toetaks ja aitaks edasi. Igaüks meist saab kaasa aidata sellele, et Eesti disainil oleks rohkem kohta maailmas. 

Edu märkmikusse soovitab Piret hüüumärgiga kirja panna aga veel ühe tähtsa sõna ning selleks on puhkus. Ükskõik millises situatsioonis või punktis inimene ka ei viibiks, on aeg-ajalt vaja eemalduda sellest ümbritsevast maailmast, minna paariks nädalaks näiteks metsa, kus su parimaks sõbraks on metsvint, lihtsalt olla ja samas eemaloleku tõttu mitte süümepiinu tunda. „Infomürast lahti lastes saavad tekkida uued mõtted, soovid ja sisemised põlemised,” teab Piret omast kogemusest rääkida. 

Pireti mõtteid Eesti moest:

* Eestlastel on väga tundlik värvitaju ning harukordne oskus kombineerida slaavi ja Skandinaavia mõjutusi.

* Eesti disain pakub aina rohkem huvi nii Lääne-Euroopale, sest oleme neile veel avastamata piirkond ja potentsiaalne tulevane inspiratsiooniallikas.

* Eesti mood on viimasel ajal jätmas aina jõulisemaid jälgi maailma moekaardile ning see protsess jätkub tõusvas trendis.

* Meil ei ole otsest vajadust korraldada aastas rohkem suuri moe-show’sid, kui seda hetkel tehakse. Lähtugem Lutsu põhimõttest – tee üks, aga tee korralikult.

* Ma usun ja loodan, et tulevikus suudavad Tallinn Fashion Weeki korraldajad kohale tuua ka silmapaistva välismaise pressi ja buyer’id, kuna see oleks kahtlemata väga suureks arenguks, võimaluseks ja hüppelauaks kogu Eesti moele.

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar september-oktoober 2016.