“Inna, ma olen uhke su üle!”

186 kommentaari
“Inna, ma olen uhke su üle!”

“Inna, olen väga uhke sinu üle, viimased laused olid väga valusad, silmad läksid märjaks…”
Selline kommentaar „ilutses“ mu viimase blogi all. Mu armeenlannast ema ei oska eesti keeles väga hästi kirjutada, aga ometigi ta tegi seda, pannes kirja just sellise kommentaari, mis ka minul võttis hetkega seest õõnsaks. Ma tean, et emadepäev on veel nädalate kaugusel ja võibolla ei peaks sellest veel rääkima, aga mina tahaksin. Ma tahaksin tänada südamest oma kallist ema, kes on mulle nendel aastatel alati toeks olnud ja veel kord talle rõhutada, et ma ei süüdista mitte kedagi siin ilmas selles, et ei sündinud siia ilma ideaalkaalus ja saledana. Ja mul ei tule mõttessegi süüdistada selles ka oma vanemaid. Vastupidi, tahan avaldada siirast tänu kõikide nende kordade eest, kui olin haaramas järjekordset liigset portsjonit, mille peale ema viltu vaatas ja küsis mu käest, et Inna, kas sul on TÕESTI seda veel süüa vaja?

“Inna, olen väga uhke sinu üle, viimased laused olid väga valusad, silmad läksid märjaks…”
Selline kommentaar „ilutses“ mu viimase blogi all. Mu armeenlannast ema ei oska eesti keeles väga hästi kirjutada, aga ometigi ta tegi seda, pannes kirja just sellise kommentaari, mis ka minul võttis hetkega seest õõnsaks. Ma tean, et emadepäev on veel nädalate kaugusel ja võibolla ei peaks sellest veel rääkima, aga mina tahaksin. Ma tahaksin tänada südamest oma kallist ema, kes on mulle nendel aastatel alati toeks olnud ja veel kord talle rõhutada, et ma ei süüdista mitte kedagi siin ilmas selles, et ei sündinud siia ilma ideaalkaalus ja saledana. Ja mul ei tule mõttessegi süüdistada selles ka oma vanemaid. Vastupidi, tahan avaldada siirast tänu kõikide nende kordade eest, kui olin haaramas järjekordset liigset portsjonit, mille peale ema viltu vaatas ja küsis mu käest, et Inna, kas sul on TÕESTI seda veel süüa vaja? Kas Sa tahad eluaeg selline olla? Loomulikult ma seda teist portsjonit siis enam ei võtnud. Eks ma väiksena olin tige ka vanemate peale, et miks nad mul küll kõike süüa ei lubanud, mida hing ihaldas. Kui olen paks, siis olen, mis see nende asi on. Kui külas käisime ja ning kommi pakuti, siis teadsin alati, et ma ei tohiks võtta, et pole vaja. Mõnikord ikka vaatasin altkulmu ema poole, lootes välja lugeda ta näost heakskiitu, aga üldjuhul seda siiski ei juhtunud, vahest harva ja siis ma olin õnnelik. Teisipidi, kui meil külalised käisid, siis enda arvates olin nii kaval väike plikatirts, et kui  vanemad läksid külalisi ära saatma, siis mina jäin tagasihoidlikult laua taha istuma, tehes väga tähtsat nägu ja kui vanemad silmapiirilt kadunud, siis lasin kommidel ja muul  hea maitsta. Eks ma olen kindel, et vanemad said ju aru, et kommikauss oli ootamatult palju tühjemaks saanud, aga need olid need harvad korrad, kus nad ehk silma kinni pigistasid ja mõtlesid, et ta on ju kõigest laps ja ta tahab ka kommi süüa. Kuhu ma oma jutuga jõuda tahan? Sinna, et ma olen õnnelik, et mu vanemad mind niipalju keelasid. Tõesti olen, sest kui nad oleksid kõikidele mu isudele järele andnud, siis kes teab … äkki oleksin ma kaalunud juba 200kg? Kui 98 kg oli saavutatav, siis mis see lisa 100kg veel ära ei oleks olnud? Ma pole ise veel küll lapsevanemaks saanud, aga ma olen võtnud enda südameasjaks, et juhul kui minu tulevased lapsed hakkavad tüsedusele kalduma, siis käitun nendega samamoodi. Seletan neile ära, miks ja milleks on vaja seda või teist vältida või vähem süüa. Ma usun, et ma ei tunne sealjuures süümepiinu, sest minu kui lapsevanema kohus ongi  see, et ma jälgiksin juba maast madalast, mida mu võsukesed söövad ja kuidas toit neile mõjub. Ma ei tahaks siinkohal sugugi kritiseerida neid vanemaid, kelle lapsed ongi pisut ümaramad, pigem kutsun üles ja ütlen, et see on okei, kui te ei luba oma lapsele lisa tahvlit šokolaadi vms. Olen kindel, et suurena on nad teile südamest tänulikud nagu mina oma vanematele.

Möödunud nädal oli Arcticus üsna huvitav. Käisin jõusaalis ringtreeningus ning  laupäeval oli ka väga huvitav 2-tunnine toitumisloeng. Ringtreeningust niipalju, et see oleks justkui  rühmatreening, mis leiab aset jõusaalis. Minu arvates sobib see trenn eriti hästi neile, kes end jõusaalis veel väga kindlalt ei tunne. Enne treeningu algust annavad treenerid Kaiu ja Ants igaühele kätte kava, millel on kirjas harjutuste kirjeldused ning mis number masinaga parajasti tegemist. Iga masina juures näitab treener kõigile, milline on õige kehahoiak harjutusi tehes ning kuidas masinat üldse kasutada. Lisaks kiirele masina ning harjutuste koolitusele võtab see trenn ikka eriti mõnusalt läbi. Kolmanda masina juures on higine näolapp garanteeritud! Igati lustlik ja vahva!

Ma tahan kindlasti ära mainida ka selle, et on ääretult tore, kui spordiklubis peetakse ka toitumisega seonduvaid loenguid. Laupäevases loengus olid põhiteemadeks õige toitumine, äkkdieedid, anoreksia, buliimia ning erinevad E-lisaained. Kas teadsite, et nälgimise ajal hakkab organism end ise hävitama ning rõvedalt öeldes iseennast seespidiselt sööma? Et kui poest kanafileed ostate, siis  maitsestatud kanafileesse on pandud juba selliseid lisaaineid, mis lõhustavad filees olevad koed kiiremini, mille tõttu valmib kana kiiremini? Et soovitav on kana puhul alati osta täiskana, siis pole sinna lisaaineid lisatud? Et anoreksikutel, kellel juba ka menstruatsioon ära jääb, on suur tõenäosus jäädavalt viljatuks jääda? Need on vaid mõningad faktid, millest  kahetunnises loengus räägitud sai. Igal juhul olen ma täiesti kahe käega selle poolt, et eelkõige olgu naine terve ning söögu mõistlikult. Näljutatud luukeresid, kellel luud on nii haprad, et ei julge kättki suruda, pole kindlasti see, mille poole püüelda!

Olgem ikka terved! Ilus naine on ikka see naine, kes näeb terve ja kaunis välja, seejuures toitudes arukalt ja mõistlikult!

Ja kevad ongi käes..:)

Minu kaal 84kg-65 kg

Päikest,

Inna