Koormustestist ja telesaatest “Kaalust alla!”

Järjekordne sügiseselt pime nädal on seljataga. Eelmise nädala lugu sai väga palju vastukaja ja mul on sellest ainult siiras heameel. Tänan veelkord toetamast.

Arcticu koormustest on seekord siis jällegi ühelpool. Tore oli enda vastupidavust uuesti proovile panna. Viimati tegin koormustesti juunikuu lõpus, kui treeningutega esmakordselt alustasin. Mis siis muutunud on? Muutused ei ole üüratud, aga sellegipoolest on arengut märgata. Esimesel korral tegi Kaiu mulle koormustesti kui algajale treenijale, mida ma ka olin. Sport ja sportlikkus olid sellel ajal minu juurest kaarega mööda läinud. Tol korral oli tulemus väga nigel. Ega ma palju ei jõudnud ja selle tulemusena oli mulle lubatud ainult madalama pulsisagedusega treeningud. Kõndimine, ujumine, majapidamistööd: D. Aeroobikad jms kiirema tempoga tunnid olid välistatud, kuna tol hetkel 84 kg juures oleks see liiga palju mu südant koormanud. Ja ma ei oleks jõudnudki hüpata. Seekord tegime siis testi juba treenitavale inimesele  ja siinkohal oli tulemus hea.  Tuletan meelde, et esimesel korral mittetreenitava inimese tulemus oli mul väga madal ja nüüd käsitleti mind kui treenivat inimest, kelle tulemus oli hea. Minu jaoks oli see ainult rõõmustav sõnum. Muutus see, et minu treeningutesse võib vabalt praegu kõrgema pulsisagedusega tunde lisada ja ka koormust võib suurendada. Minu BMI(kehamassiindeks) oli juunikuu lõpus 31,6(rasvumise 1. aste) ja nüüd on selleks 27,1. Loomulikult on ka see veel üle normi, aga mul on igati hea meel näha seda langust. Vaikselt, aga visalt eesmärgi poole.

Sellel nädalal õnnestus mul vaadata ka TV3 saadet „Kaalust alla“. Haakub see ju minu eluga praegu nii hästi. Teate, ma pidin shoki saama, kui nägin nende kaalulangust esimesel nädalal. Mul ju ometigi esimesel nädalal nii ei läinud. Aga siis hakkasin mõtlema selle peale ja uurima asja ning jõudsin arusaamisele, et see elu, mida need inimesed enne seda saadet elasid, pole minu eelneva eluviisiga kuidagi seotud. Ainuke, mis meil omavahel võis kattuda, on liikumine. Söömisega pole mul nende inimestega mitte midagi ühist, sest nii rasvaseid ja kaloririkkaid toite pole ma elu sees südamerahus endale sisse söönud. Ma ei tahaks üldse kriitikut mängida, aga mind hämmastas see stseen, kus nad istusid söögilaua taga ja enamus neist võitles sellega, et kas võtta ahvatlusi või ei. No ja siis hakkas pihta,“ no võta ikka see kartulitükk, mis see sulle ikka teeb“. Ma arvan , et iga tõsine kaalulangetaja teab, et kõik saabki alguse sellest „esimesest“  rasvasest kartulitükist, koogitükist, kommist, grillvorstist. Ja kui sa hakkad end kohe alguses niimoodi „premeerima“,  siis paraku pole küll püsivaid tulemusi loota. See on minu meelest sama hea kui alkohoolik lubab endale esimese pitsi viina, tulemust teate juba isegi… Ja kui inimene petab ennast kogu selle projekti ajal, siis ei olegi mõtet seda ette võttagi. Vahet ei ole, kas ta petab televaatajaid, vahet ei ole, kas mina petan teid, kes te mu blogi loete, küll aga on väga suur vahe selles, kas ma petan iseennast. Sellegipoolest soovin nendele inimestele ikka kindlat meelt ja püsivust oma eesmärkide saavutamisel.

Treeningutest veel nii palju, et viimastel jõusaalitreeningutel oleme keskendunud rohkem rindkere treeningutele. Kuna käed ja jalad on mu põhilised murelapsed, siis võtsime need mured ette ja tegeleme nendega. Käte puhul sooviksin ma neid rohkem toonusesse saada ja see lõtvunud nahk häirib mind ikka meeletult. Seepärast alustangi uuest nädalast ka ühe kehahoolitsusega, mis peaks treenima ning trimmima. Mis hoolitsusega täpsemalt tegemist on ja kuidas see mulle mõjub, sellest pajatan juba järgmisel nädalal.
Seniks aga soojust  teile südamesse!

Minu kaal 84kg -> 71,2 kg

Inna