Katrina kaotab kaalu: jõusaalihirm, ilusad musklimehed ja pulsikell

Märkamatult on möödunud taaskord üks nädal, koos sellega ka minu treeningud treeneri poolt ette antud juhiste järgi. Eelmisel nädalal käisin Meriton Spordiklubis neljal korral – kolmes rühmatreeningus ja kaks korda jõusaalis.

Tagantjärele on naljakas mõelda, kuidas pärast gümnaasiumi lõppu rõõmustasin, et nüüd ei pea ma enam kunagi kehalise kasvatuse tundides käima ega trenni tegema. Vastumeelsuse selle tunni vastu tekitas mulle kunagi üks esimesi kehalise kasvatuse õpetajaid. Hiljem olid küll toredamad õpetajad, aga ikkagi mingi okas oli jäänud. See ei tähenda, et oleksin olnud täielikult spordi vastu meelestatud. Ei, ma näiteks väga nautisin suusatamist ja suusaveerandid olid minu lemmikud. Küll aga tekitasid muud alad minus vastakaid tundeid, sest hindeid pandi ju sooritamise võimekuse järgi. Kahjuks ei ole hindamiskriteeriumite loojad vist mõelnud sellele, et kõik ei ole igas asjas sama võimekad. Kui oleksime, valmistuksime vist koos olümpiamängudeks. Seetõttu pooldan väga ideed, et koolides muudetaks hindamissüsteem arvestuse põhiseks. Sama lugu on ka ju kunsti- ja käsitööõpetusega. Lihtsalt siis ei ole ees mingit kindlat mõõdupuud, mille järgi sind paika pannakse. See, kes on andekas, jääb silma ka kõrgeid hindeid panemata.

Tahtsin jõuda oma jutuga välja sinnani, et ühel hetkel tundsin ülikooli ajal, et peaks ikkagi kuhugi trenni minema. Valik osutus BodyPump´i kasuks, millele olen truuks jäänud vahelduva eduga ka mitmeid aastaid hiljem.  Lisaks sai proovitud teisigi erinevaid tantsulisi rühmatreeninguid, vesiaeroobikat ja vesispinningut. Sai selgeks, et mulle meeldivad hea muusikaga mõõduka liikumisega ja mitte väga palju keerulist koordinatsioonioskust vajavad treeningud.

Meriton Spordiklubiga liitudes proovisin kohe ära ZumbaToningu, tavalise Zumba, veetreeningud ja PartyBööm´i. Siiski tundsin, et võhmast jääb puudu, sest poole treeningu peal kella vaadates tundus, et minul oleks aeg lõpetada. Loodan, et uue treeningplaaniga suudan arendada oma vastupidavust ja võimekust. Veebruari alguses kohtudes esimest korda väljaspool rühmatreeninguid oma uue nii-öelda personaaltreeneri Kristel Pälliga rääkisime, millised on minu eesmärgid ja mis treeninguid varem olen teinud. Sellele järgnes mõõtmine ja kaalumine ning lõpuks koormuskatse rattal. Hiljem vaatasime jõusaalis läbi suurema osa masinaid ja katsetasime raskustega. Tol hetkel tundsin ennast natukene saamatuna, sest kõiki masinaid proovisin esimest korda ja mõni hetk ei saanud kohe arugi, kuhu oma jõudu rakendama peaks, et instrument liikuma hakkaks. 

Rühmatreeningutesse minnes tuleb alati ka jõusaalist läbi kõndida. Varem lisasin alati paar kiiremat sammu, sest tundsin, et olen sattunud justkui valesse ruumi, kus ei ole kohta minu jaoks. Eelmisel nädalal olin jõusaalis pikemalt juba lausa 4 korda (kaks korda masinatel ning kaks korda rattal). Ärevus oli sees, sest sel korral pidin minema ilma treenerita. Jõusaalikava sai Kristeliga läbi vaadatud ja tehtud juba üle-eelmine nädal ning nüüd pidin üksi hakkama saama. Võtsin oma paberi kaasa ja ajasin järge, et mis masinad ja millised raskused. Pidasin meeles ka õpetussõnu, et jõusaalis on alati viisakas enda järel ka raskused panna neutraalsesse asendisse. Kahjuks sattus eelmisel nädalal minu aeg seal alati olema tipptunnil, kus kõik masinad on hõivatud ja peab ootama, et saaks oma harjutused ära teha. Tõenäoliselt hakkab nii olema igal nädalal. Loodan siiski, et saan üle oma valehäbist. Ma tõesti ei tunne ennast  veel väga mugavalt musklimeeste vahel hantleid tõstmas. Samas, ma ei taha neid lugejaid, kes pole samuti varem jõusaalis käinud, ära hirmutada. Kindlasti ärge mõelge, et see koht pole teile. Kui täpselt ei tea, mida teha, siis alati saab kokku leppida aja personaaltreeneriga, kes tuleb aitab ja õpetab. 

Järgmisena toon välja ka oma esimese nädala treeningkava ja põhjendan ära, miks mainisin eelmises blogis, et olen alustanud teadlikuma sportimisega. Sel nädalal tuleb analoogne kava, kuid mõningate variatsioonidega.

Treeningkava:

Teisipäev – ZumbaToning + lühike jõusaalikava (30-40 minutit)

Kolmapäev – Pikk jõusaalikava (rasvapõletustreening koos lihastreeringuga 1,5 h)

Neljapäev – PartyBööm (tantsuline)

Reede – BodyPump (enne 30 minutit rattasõitu)

Nädalavahetusel võiks sooritada 90-115 pulsisagedusel tervisekõndi, kepikõndi või ujumist 30-60 minutit (võib ka igapäevaselt).

Kui  kava treenerile ette lugesin, arvas Kristel alguses, et peaksin siiski ühe puhkepäeva ka vahele jätma. Arvasin, et kuna esmaspäev sattus olema nagunii vaba ja nädalavahetusel spordiklubisse ei ole plaanis minna, siis pean endast andma siiski maksimumi ja proovin ära. Üldjuhul ongi soovitatav teha trenni maksimaalselt 3-4 korda nädalas. Hea oleks, kui treeningpäevade vahele jääb ka puhkepäevi taastumiseks. Eelmise nädala treeningplaan ei olnud minu jaoks üle jõu käiv. Eks ikka mõnel õhtul peale tööd tekib tunne, et parem läheks koju. Siis hakkad mõtlema, et mida televiisori või arvuti taga passimisega ikka saavutan. Pärast trenni on aga alati kergem ja parem tunne. Positiivne on ka see, et töölt koju sõites jääb spordiklubi tee peale, seega kõrvalehiilimiseks häid põhjuseid õnneks ei ole.

Sportimaks teadlikumalt soetasin treeneri soovitusel pulsikella, mis taaskord oli minu jaoks esmakordne kogemus. Eesmärk on treenida rasvapõletuseesmärgil ja hoida pulssi vahemikus 116-155.  Igaüks võib leida sobiva pulsisageduse kasutades valemit 220-vanus = maksimum pulss. 60-70% maksimumpulsist = rasvapõletuspulss. Jälgides oma nädala tulemusi võib öelda, et treenides selles vahemikus on keskmine kalorikulu tunnis 250-350 kcal. Nüüd trennis käies ma tean, et liigutan end eesmärgipäraselt. Varem käisin ja mõtlesin, et ei tea, kuidas see täpselt nüüd siis mõjuma peab või kas üldse on tulemust. Seega, mis muud, kui samas vaimus edasi paremuse poole.

Teie 

Katrina