Aneemia annab endast märku kahvatu naha ja väsimusega

Aneemia on kehvveresus, millel on mitu põhjust. Kui kehvveresust ingnoreerida, tekib organismis krooniline hapnikupuudus ja sellega seoses kõikide elundkondade kahjustused.

Rauavaegusaneemia on üks levinumaid valest toitumisest tingitud haigusi, mille korral on vere punaliblede hulk ja punaliblede hemoglobiinisisaldus vähenenud. Seda võib põhjustada toidu kesine rauasisaldus (imikutel, väikelastel, taimetoitlastel) või suurenenud rauavajadus kasvueas, naistel raseduse ja imetamise ajal, sportlastel. Aneemia võib tekkida ka kroonilise vedelikukaotuse tagajärjel (vererohked menstruatsioonid,  seedetrakti verejooksud) aga ka raua puuduliku imendumise tõttu.

Teist tüüpi aneemia on põhjustatud B12-vitamiini või foolhappe defitsiidist. Sellele aneemiale on iseloomulik punaliblede hulga mõningane kahanemine, samal ajal aga pole punaliblede hemoglobiinisisaldus eriti muutunud.

Millal võib kahtlustada kehvveresust?

Kehvveresust võib kahtlustada siis, kui vaevavad väsimus, vähenenud töövõime, peavalu, naha, küünte ja juuste kasvuhäired. Lisaks naha kahvatus, väsimus, uimasus, õhupuudustunne, südamepekslemine juba väikesel füüsilisel pingutusel, iiveldus, isutus, peavalu ja pearinglus.

Mida ette võtta? Rauaallikad on punane liha, veretoidud (verivorst, verikäkk), maks, muna, oad, spinat ja teised rohelised lehtköögiviljad, meliss, maasikad. Naistel imendub toidust umbes neli korda rohkem rauda kui meestel. Nii võib lihavaba dieet meestel sagedamini rauavaegust põhjustada.

Rauapreparaate tuleks lisaks võtta naistel, kellel on vererohked menstruatsioonid, lapseootajatel raseduse teisel poolel ning lihavaba dieedi pidajatel.

B-rühma vitamiinide puudusest tekkiva aneemia tunnuseks on väsimus ja kahvatus. Nahk on kollakas, töövõime kahanenud, lisaks seedetrakti häired: punane, sile, kipitav keeö ning maopõletik. Tunda annavad ka närvisüsteemi häired: jalgade tuimus kõndimisel, valulik nn sipelgate jooksmise tunne ehk paresteesia kätes ja jalgades.

Peamised B12 allikad on maks, muna, piim, liha, kala (lõhe, sardiin, makrell), krabid, karbid. Puu ja juurviljades see vitamiin peaaegu puudub. Foolhappe allikad on rohelised lehtköögiviljad ( salat, till, petersell, spinat, spargel), kaunviljad (herned, oad, läätsed) maks, pärm. Seda ainet sünteesivad osaliselt soolemikroobid. Foolhape hävib väga kõrge temperatuuriga töötlemisel, keetmisel läheb aga keeduleende.

B12 vitamiini puuduse oht on alkoholi ja kohvi liigtarbijatel, suitsetajatel, suukaudsete rasestusmisvastaste preparaatide võtjatel.  Selle vitamiini vaegust võivad põhjustada ka soolestiku siseparasiidid. Defitsiiti tekitavad ka imendumishäired.

Raua imendumist soodustavad: kanaliha; puuviljad (apelsin, apelsinimahl, maasikad, greip); juurviljad (brokkoli, rooskapsas, tomatid, tomatimahl, kartul, roheline ja punane paprika); valge vein.

Raua imendumist takistavad: punane vein, kohv ja tee; juurviljad: spinat, rabarber, peedilehed; täisterad ja kliid; soja sisaldavad tooted.