FITNESSIMEISTER ANNAB NÕU: eduka treeningu saladused

Fitnessimeister selgitab, et kuigi lubaduste andmine võib olla kasulik, ei tohiks eduka treeningrutiini saavutamisel olla ajendiks ka väljastpoolt tulev surve. Kõige edukamad oleme siis, kui teeme ise otsuse treeningutele pühenduda ja peame sellest kinni.

Videotreening ei kaalu üles personaaltreenerit

Võimalusel soovitab Esta kindlasti kaaluda personaaltreeneri teenuseid, sest ise ei ole võimalik oma harjutuste tehnikat kõrvalt vaadata ning esimestel kordadel on raske jõusaalimasinaid reguleerida. Ka oskab treener juhendada, kuidas valida treeningukoormust ning seda järk-järgult tõsta. Paraku on saalides näha algajaid, kes teevad kuude kaupa pikki trenne, sooritades kogu aeg samu harjutusi, või siis hüpatakse läbimõtlematult ühe masina juurest teise juurde, saamata aru, mis lihasgruppi parasjagu treenitakse. Jõutreeningu põhimõtted ja puhkamise vajadus tuleks siiski selgeks saada.

Kui Esta oma teekonda alustas, oli personaaltreenereid veel vähe, aga siiski kasutas ta esimestel kuudel treeneri abi. „Edasi sain juba ise saadud näpunäidete järgi trennikavasid kokku panna, aga ka siis palusin treeneritel tihti oma harjutuste tehnika üle vaadata ja pakkuda uusi põnevaid harjutusi. Kuna treenisin enamasti siiski üksi, ei olnud mul ka tehnika alati õige. See on kindlasti tekitanud ülekoormust teatud lihasgruppides, nii et soovitan alati küsida abi!” annab ta nõu.

Edasijõudnuna treenib Esta praegu jõusaalis viis korda nädalas. Tema treeningkava on kokku pandud nii, et ta treenib kõiki lihasgruppe kaks korda nädalas. Esta jälgib, et alati jääks sama lihasgrupi treenimisel ka paar puhkepäeva vahele, sest just puhkusest tekib areng. Rohkem vatti saavad lihasgrupid, mis vajavadki naistel rohkem treenimist – selg, õlg ja jalad-tuhar. Aeroobset treeningut teeb naine saalis vähe, kuna armastab õues palju jalgsi liikuda ning matkata.

Järjekindlus on võti

Esta selgitab, et ainult tänu järjekindlusele tekivad head rutiinid ja harjumused. Kui sportlikud tegevused on kujunenud igapäevaseks rutiiniks, on raske neist loobuda. „Nii treeningutes kui ka toitumises ei ole mõtet rakendada kõik-või-mitte-midagi põhimõtet. Kindlasti on vaja jätta ka laisklemise päevi. Kalorite lugemine ja aastate viisi toidu kaalumine ei ole lihtsalt jätkusuutlik. Sellise suhtumisega ei naudi sa kogu protsessi, mis on aga järjepidevuse hoidmise juures tähtis aspekt. Samuti ei tohiks kõik trennid olla rasked, sest siis tekib vastumeelsus,” räägib ta.

Esta arvates ei peaks sportlik inimene piirduma ainult trenniga, vaid liikuv tuleks olla kogu päeva jooksul – käia jalgsi, teha päeva keskel sirutus- ja liikumispause ja proovida erinevaid sportimisviise. Kindlasti ei sobi sportlikule inimesele enesehävituslik elustiil – alkohol, sigaretid, pidev ööelu ning sellega kaasnev unepuudus. Tähtsad on ka iseloom ning isiklikud eesmärgid. Oluline on tahtmine olla üha parem, tugevam ja osavam.

Kui soovid alustada treenimisega, aga oled kimpus ülekaaluga, soovitab Esta alustades olla ettevaatlik. „Kompa tasapisi piire ja märka, milleks su keha praegusel hetkel suuteline on. Suur oht on endale liiga teha. Liiga intensiivne koormus liigestele ja lihastele tekitab valu ja nii on kerge loobuda. Alustada tuleks kõndimise, jalgrattaga või velotrenažööril sõitmise ja kergete koormustega jõusaalis. Tähtis on järjepidevus ja pühendumine,” soovitab ta.

Aktiivne saab olla ka kodus

Ka kodus saab igaüks teha harjutusi ja olla aktiivne. Esta räägib, et tegelikult on ka tavaline aktiivne toimetamine kodus kasulik, mõned asjad nõuavad päris palju rahmeldamist. Sageli me ei oska sellele tähelepanu pöörata, kui erinev on energiakulu päevade lõikes. See sõltub, kas sa liigutad pidevalt või istud rahulikult ühe koha peal.

Kodus on väga hea teha teleka ees vaibal kergeid võimlemisharjutusi. Viska pikali ja tee jalgadega selliseid liigutusi, nagu sõidaksid jalgrattaga. Püsti seistes on lihtne teha jalavibutusi taha koos tuhara pingutamisega. Kõhuli olles tee ülakehatõsteid, käed kõrval ja pöiad üles tõstetud – see harjutus loob parema rühi, treenib alaselga ning annab seljale painduvust. Kõhtu on hea treenida nii, et oled pikali ja tõstad vaheldumisi ühte jalga põrandalt kõrgemale. Võhma treenimiseks tee kergeid hüppeid harki-kokku – nii pikalt, kui jõudu on.

Ka väljas värskes õhus saab korraliku koormuse. Kõnni näiteks kiires tempos mõne mäe või treppide juurde. Üleshüpped mäest ja väljaasted annavad juba igakülgse koormuse. Ülakehale sobivad trepiastmetele toetudes erinevad kätekõverduste variandid. Väga palju on välijõusaale, kus saab rippuda, ronida võitasakaalu harjutamiseks kõndida poomil. Looduses liikudes võiks julgelt lisada mängulisust ja lapsepõlve meenutades ronida puudel, hüpata üle takistuse ning kändudelt alla, kõndida mööda mahalangenud puude tüvesid. Hea on seda teha kogu perega, et ka lapsed harjuksid liikuma.

„Tasub olla loominguline! Osavust saab juurde just mitmekesise liikumisega. Siis on lihtsam ka igapäevaste toimetuste juures terveks jääda. Preemiaks on hea enesetunne!” soovitab Esta proovida.