Kas lennukid teevad meid haigeks?

Kas oled tundnud, et tihti kipub pärast lennureisi külmetus ennast külge haakima? Kuidas seda seletada?

Märtsis-aprillis reisivad paljud: otsitakse kevadisemat ilma ja laste koolivaheajal minnakse perepuhkusele. Sellest tulenevalt kurdavad paljud, et lennureis teeb nad haigeks: just pärast lendamist hiilib külge mõni salapärane viirus, vahendab Huffingtonpost. 

Tõenäoliselt ei ole põhjus siiski lennukis endas. 

"Lennujaamades ümbritsevad sind inimesed kogu maailmast, seega ka kõik pisikud, mida nad endaga kannavad," ütleb doktor Amesh Adalja. "Ütleme, et Californias möllab ülemiste hingamisteede viirus ja keegi sellest haigusepesast satub sinuga samale lennule. Mõistagi levitab ta viiruse kõigile kaasreisijatele," räägib Adalja.

Paljud reisijad pelgavad, et lennukis ringlev õhk kannab pisikud laiali ja seepärast on eriti kerge haigestuda, kuid ka selle lükkab kogenud doktor ümber: "Palju suurem tõenäosus on haigestuda, katsudes kandikut, millega toit serveeritakse, või puudutades kraanikaussi lennuki tualetis. Lennukites ringlev õhk olevat aga puhtam kui enamikes kontorihoonetes."

Teine sage hirm on, et lennuki kuiv õhk kuivatab nina limaskesti ja muudab seega hingamisteed viirustele vastuvõtlikuks. See on küll tõsi, kuid kuival õhul on ka omad plussid: viirused eelistavad levimiseks siiski pigem niisket keskkonda. 

Mis puudutab viirusega saastunud pindade katsumist, siis ka siin ei näe Adalja erilist ohtu. "Väljaspool keha elab viirus paar-kolm tundi. Isegi, kui koristaja unustab kahe lennu vahel sinu istme ja kandiku puhastada, on ajavahe piisavalt suur, et eelmise reisija pisikud kadunud oleksid," lohutab Adalja.

Haigustele vastuvõtlikuks muudab meid tõenäoliselt hoopis järsk rutiinimuutus, vedelikupuudus, vähene uni ja muud puhkusega kaasnevad "probleemid". 

Seega järgmine kord hoolitse pigem selle eest, et piisavalt sööd, jood ja puhkad, siis ei pea reisijärgselt pikalt põdema.

Buduaar.ee