MARI OJASAAR-PARVE rasedusjärgsest taastumisest: lõikasin paksud võikangid leivale ja nii kuulasin oma keha

Pisitütre kõrvalt on Mari nüüd juba ka trenni tegema hakanud, ent siinkohal tõdeb ta, et kiiret sellega ei ole ning kõige olulisem on kuulata oma keha.

“Kui oma trennivideosid postitan, kirjutavad tihtipeale mulle armsad naised, et ka tunnevad, et oleks vaja hakata pisikese inimese kõrvalt trenni tegema, aga tegelikult pole aega ja tegelikult ei raatsi veel jne … .

Naine, palun, võta endale aega! Enda aeg, enda rütm! Kuula oma keha, oma last, oma pererütmi.

Mina nautisin esimest eluaastat beebiga ja magasin igal võimalusel. Kaisutasime, tudusime hambad (kellel oli, kellel mitte) laiali mitu tundi järjest lõunaunesid. Nii hea ja magus oli see aeg. Sõin täpselt seda, mida minu keha küsis. Üks vahe isutas mind meeletult või ja lõikasin paksemad võikangid võileivale, kui leib oli ja nii kuulasin oma keha.

Alles nüüd, kui viimane laps on aastane, näen võimalust teda jätta tunnikeseks abikaasaga, et teha trenni.

Minu mindset trenni osas ongi, et ma olen meeletult tänulik, et saan liikuda. Ma ei tee seda hambad ristis ja jõuga, vaid suure tänutundega. Eriti nüüd, kui kogesin õe haigust jälgides, kui väga ta lihtsalt soovis liikuda. Ei tasu seda võimalust võtta kohustusena – see on kingitus,” sõnab Mari.

View this post on Instagram

A post shared by Mari Ojasaar (@mariojasaarparve)