Enesekindlus ei tähenda seda, et sa ei karda. Piiride seadmine ei tähenda külmust. Tugevus ei tähenda pidevat pingutamist. Võitlusspordis õpitakse neid asju väga praktiliselt - ja üllatavalt paljud võitlussordis toimivad põhimõtted võivad aidata ka tööl, suhetes ja igapäevaelus. Poks ja teised võitluskunstid võivad kõrvalt vaadates tunduda millegi väga füüsilise, agressiivse või isegi hirmutavana. Tegelikult räägivad Eesti võitlussportlased neist hoopis teises keeles: kohalolust, distsipliinist, enesekontrollist, austusest, piiridest ja oskusest pinge all selgelt mõelda. Just nende põhimõtete ümber on loodud ka Eesti tippsportlasi ja tavainimesi ühendav kogemuslik formaat Next Round. Selle mõte ei ole õpetada inimest võitlema, vaid kasutada võitlusspordi printsiipe selleks, et õppida midagi enda reaktsioonide, enesekindluse ja sisemise jõu kohta. Mida võiks neist põhimõtetest oma igapäevaellu kaasa võtta? 1. Enesekindlust saab kasvatada tegutsedes Sageli mõtleme enesekindlusest kui omadusest, mis inimesel kas on või ei ole. Võitlusspordis sünnib see aga kogemusest: proovid midagi, mis tundub alguses ebamugav või keeruline, ja lõpuks avastad, et saad hakkama. Next Roundi treener ja Euroopa mängude kuldmedalist Astrid Johanna Grents toob välja, et taipoks arendab lisaks keskendumisele ja raskuste ületamise oskusele just enesekindlust. Sama põhimõte toimib väljaspool trenni. Sa ei pea ootama, kuni tunned end piisavalt enesekindlalt, et teha ära keeruline vestlus, kandideerida uuele töökohale või öelda välja oma arvamus. Mõnikord tekibki enesekindlus alles pärast seda, kui oled esimese ebamugava sammu ära teinud. Nipp: vali üks väike asi, mida oled ebakindluse tõttu edasi lükanud, ja tee sel nädalal esimene samm. Ära küsi endalt: „Kas ma olen selleks valmis?“, vaid: „Mis on kõige väiksem asi, mida ma saan praegu teha?“ 2. Piiride seadmine ei tee sind ebameeldivaks inimeseks Poksiringis on distantsi hoidmine üks põhilisi oskusi. Liiga lähedal olles kaob ruum reageerimiseks, liiga kaugel olles kaob kontakt. Next Roundi kaasasutaja Olesija Saue on sõnastanud selle põhimõtte lihtsalt: „Distants on otsus.“ Tema sõnul ei tähenda teadlik distants ükskõiksust ega eemaldumist. Hea distants võimaldab tavaelus hoolida ilma selle käigus iseennast kaotamata. See on hea meeldetuletus ka suhetes ja tööl. Kõigile ei pea kohe vastama. Kõiki probleeme ei pea enda kanda võtma. Iga teise inimese emotsioon ei ole sinu vastutus. Nipp: kui miski tekitab sinus tugeva reaktsiooni, ära vasta automaatselt. Küsi kõigepealt: „Kas see olukord päriselt nõuab minult tegutsemist või vajan ma praegu hoopis veidi distantsi?“ 3. Tugev olemine ei tähenda kogu aeg pinges olemist See võib olla üks ootamatumaid võitlusspordist saadavaid õppetunde. Kui keha on kogu aeg pinges, kulub rohkem energiat ja liikumine muutub ebaefektiivsemaks. Saue kirjeldab üht treenerilt korduvalt kuuldud õpetust nii: „Lõdvestu, tunneta ja siis löö.“ Tema jaoks kandub sama põhimõte üle ka ellu ja töösse: kogu aeg ei pea rabelema, vaid tuleb osata hingata, tunnetada hetke ja tegutseda õigel ajal. Paljud meist kiirustavad kogu päeva, õlad üleval, lõug pinges ja mõtted järgmise kümne ülesande juures. Nipp: enne olulist kõnet, kohtumist või keerulist vestlust kontrolli teadlikult kolme kohta: õlad, lõug ja hingamine. Lase õlad alla, lõdvesta lõug ning tee paar rahulikku hingetõmmet. Alles siis tegutse. 4. Sa ei pea igale ärritajale kohe reageerima Võitlussport õpetab kiiresti, et emotsiooni ajel reageerimine ei ole alati kõige targem lahendus. Pinge all on vaja märgata, mis toimub, säilitada kontroll ning alles seejärel otsustada. Next Roundi treener ja FISU taipoksi üliõpilaste maailmameister Andra Aho nimetab võitlusspordi arendatavate oskuste seas distsipliini, kiiret otsustusvõimet, emotsioonide kontrolli ja strateegilist mõtlemist. Igapäevaelus võib sinu „vastaseks“ olla terav e-kiri, lapse jonn, partneri kommentaar või kolleegi kriitika. Esimene emotsioon on päris, kuid see ei pea dikteerima sinu järgmist sammu. Nipp: harjuta endale lihtne reegel: hinga enne, kui vastad. Eriti siis, kui esimene impulss on ennast kaitsta, rünnata või õigustada. 5. Mõnikord vajab pea vaikimiseks keha tööd Kui mõtteid on liiga palju, proovime sageli probleemi lahendada veel rohkem mõeldes. Võitlussport pakub vastupidise kogemuse: tähelepanu tuleb peast kehasse. Next Roundi kaasasutaja Monika Kuzmina on kirjeldanud, kuidas poksitrennis jääb juba esimeste harjutuste järel vaiksemaks peas olev hääl, mis loetleb kohustusi ja probleeme. Umbes 10–15 minuti pärast tekib tema sõnul seisund, mida ta ise kogeb meditatiivsena. Pärast trenni tunduvad hommikused probleemid sageli olematud või väiksema tähtsusega. Ka treener Edvin-Erik Kibus kirjeldab võitlussporditreeningut kohana, kus kõrvalmüra kaob: pole telefoni ega tööülesandeid, on vaid liikumine ja käesolev hetk. Nipp: kui pea on täiesti „täis“, ära proovi alati mõtetega mõtteid lahendada. Tee 20–30 minutit midagi, mis nõuab sinu kehalt ja tähelepanult päriselt kohalolu. Alles pärast seda tule probleemi juurde tagasi. 6. Järjepidevus on sageli olulisem kui üks suur pingutus Meile meeldib muutust seostada suurte otsuste ja motivatsioonipuhangutega. Sport õpetab midagi palju argisemat: tule uuesti kohale. Next Roundi treener Dmitry Salamatin sõnastab selle põhimõtte lihtsalt: „Kui muutud iga päev kasvõi natuke paremaks, siis aja jooksul tuleb sellest suur tulemus.“ Ka Kuzmina kirjeldab oma kunagist neljanädalast treeningväljakutset tippsportlaste grupis, kus esimesel nädalal tundus kõik peaaegu võimatu, teisel hakkas muutuma mõtteviis ning neljandaks oli tekkinud juba harjumus. Tema järeldus oli, et vaprus kasvab järjepidevuse tulemusena. Nipp: kui tahad midagi muuta, vähenda eesmärki seni, kuni seda on võimalik korrata. Üks ideaalne nädal ei muuda elu nii palju kui väike tegevus, mida suudad teha ka siis, kui motivatsiooni pole. Sa ei pea kedagi lööma Võib-olla ongi võitlusspordi kõige huvitavam paradoks see, et mida lähemalt seda tundma õppida, seda vähem räägib see agressioonist. Kahekordne IFMA maailmameister Sigrid Kapanen rõhutab, et taipoks pole lihtsalt kaklemine, vaid tehniline ja strateegiline võitluskunst, mis õpetab muu hulgas pinge all tegutsemist, distsipliini ning toime tulemist nii võitude kui ka kaotustega. Next Roundi enda lähenemises kasutataksegi võitlussporti tööriista, mitte eesmärgina: algajad on oodatud, varasemat kogemust pole vaja ning formaat kohandatakse osalejate tasemele. Naistele mõeldud Next Round Women keskendub eelkõige enesekindlusele, piiride tunnetamisele ja oma jõu kogemisele. Sest lõpuks ei pruugi kõige olulisem võitlus toimuda üldse kellegi teisega. Palju sagedamini seisame vastamisi enda kahtluste, automaatsete reaktsioonide, ülemõtlemise ja hirmuga öelda „ei“. Ja selleks võib vahel olla väga kasulik õppida, kuidas seista kindlalt, hingata, hoida oma piire - ja teha lihtsalt järgmine julge samm.
Vana Tallinn Baltimaade ooperigala — FOTO: Erlend Štaub Eesti elu Vana Tallinn Baltimaade ooperigala tõi kokku kolme riigi tippsolistid
Telerivaatamine — FOTO: Samsung Eesti Nipinurk Sügise parimad filmiõhtud sünnivad kodus: 5 nippi õige kinoelamuse loomiseks
Roald Johannson — FOTO: All Media Eesti Eesti elu „Roaldiga matustel“ alustab liigutavalt ja müstiliselt, andes sõna ka surmalähedase kogemusega mehele