7 märki, et oled ennast teiste eest hoolitsedes tahaplaanile jätnud

Enese tahaplaanile jätmine ei toimu enamasti ühe teadliku otsuse tulemusena, vaid kujuneb väikeste järeleandmiste kaudu: kõigepealt lükatakse edasi puhkus, seejärel loobutakse mõnest meeldivast tegevusest ning lõpuks ei osata enam vastata isegi küsimusele, mida ise päriselt vajatakse. Millised märgid näitavad, et oled hakanud elama rohkem teiste ootuste kui enda vajaduste järgi?

1. Tunned pidevat väsimust, kuigi justkui puhkad

Väsimus ei pruugi alati tulla üksnes vähesest unest või suurest füüsilisest koormusest. Kurnav võib olla ka pidev emotsionaalne valmisolek: teiste vajaduste märkamine, probleemide lahendamine, vastutuse võtmine ja enda tunnete allasurumine.

Kui inimene on kogu aeg teiste jaoks olemas, kuid ei küsi endalt, mida tema vajab, ei pruugi isegi vaba päev täielikult taastada. Keha küll puhkab, kuid mõtted tegelevad endiselt kohustuste, teiste inimeste tunnete ja tegemata töödega.

Jõeoru sõnul võib pidev väsimus ja energiapuudus olla märk sellest, et elus on teemasid, mis vajavad lahtimõtestamist.

2. Puhkamine tekitab sinus süütunnet

Kas oled kogenud olukorda, kus tahaksid lihtsalt diivanile pikali heita, kuid märkad toanurgas tolmu, pesemata nõusid või vastamata kirju ja tunned, et puhkamiseks ei ole veel õigust?

Jõeorg soovitab sellises olukorras endalt küsida, kumb on parajasti olulisem: puhkus või puhtus. Puhkamise vajadus ei tähenda laiskust ega hoolimatust. See on keha ja vaimu loomulik vajadus taastuda.

Kui inimene lubab endale puhkust alles siis, kui kõik teiste vajadused on täidetud ja kõik tööd tehtud, võib puhkehetk jäädagi saabumata, sest alati leidub veel midagi, mida võiks korraldada, parandada või kellegi heaks teha.

3. Sul on raske välja öelda, mida sa ise tahad

Üks selgemaid märke kontakti kadumisest iseendaga on see, kui inimene oskab kiiresti kirjeldada, mida vajavad tema lapsed, partner, kolleegid või tööandja, kuid jääb hätta küsimusega: „Mida mina praegu vajan?“

Jõeorg selgitab, et seni, kuni inimene ise oma vajadusi ja ootusi ei väljenda, ei saa ka teised neid teada ega nendega arvestada. Selleks tuleb esmalt jõuda iseendas selgusele, mida soovitakse, kuidas soovitakse ja kellega soovitakse oma elu jagada.

Harjumus oma soove maha suruda võib olla kujunenud juba lapsepõlves. Kui inimene on õppinud, et tema tunded või vajadused ei ole olulised, võib ta ka täiskasvanuna uskuda, et teised teavad paremini, mis talle hea on. Nii muutub teiste järgi tegutsemine automaatseks.

4. Kõik justkui toimib, kuid miski ei paku enam rõõmu

Inimene võib käia tööl, hoolitseda kodu eest, täita kohustusi ja olla lähedastele toeks, kuid tunda ikkagi sisemist tühjust. Väliselt ei pruugi midagi valesti olla, kuid hinges puudub rahulolu.

Jõeoru sõnul tasub tähelepanelik olla siis, kui tekib tunne, et oled justkui orav rattas: kõik vajalik saab tehtud, aga miski ei täida enam hinge. See võib tähendada, et igapäevaelus on liiga vähe tegevusi, mis lähtuvad inimese enda väärtustest, huvidest ja vajadustest.

Sellises olukorras ei ole lahenduseks veel ühe kohustuse päevakavasse lisamine või enda sundimine. Hoopis vajalikum on peatumine ja endalt küsimine: millal tegin ma viimati midagi üksnes sellepärast, et see pakkus mulle rõõmu?

5. Teiste pettumus tundub sulle raskem kui enda rahulolematus

Piiride seadmine võib valmistada raskusi inimesele, kes on harjunud hoidma rahu, vältima konflikte ja vastutama teiste tunnete eest. Ta ütleb „jah“ ka siis, kui tahaks öelda „ei“, sest kardab teisele pettumust valmistada.

Lühiajaliselt võib nõustumine tunduda lihtsam. Pikema aja jooksul koguneb aga rahulolematus, sest inimene teeb pidevalt midagi enda arvelt. See rahulolematus võib väljenduda ärrituvuse, eemaldumise, väsimuse või ootamatute emotsionaalsete reaktsioonidena.

Piiride seadmine ei tähenda, et teise inimese vajadused pole olulised. See tähendab, et ka sinu vajadustel on suhtes koht. Terves suhtes ei pea ühe inimese mugavus tekkima pidevalt teise heaolu arvelt.

6. Otsid pidevalt võimalust argipäevast põgeneda

Soov pärast pikka päeva telefoni kerida, seriaali vaadata või lihtsalt mõtted välja lülitada ei tähenda automaatselt, et midagi on valesti. Tähelepanu tasub pöörata aga sellele, kas põgenemisest on saanud igapäevane ja peamine viis oma tunnetega toime tulla.

Jõeoru sõnul võib pidev pääsetee otsimine sotsiaalmeediast, alkoholist või teistest sõltuvust tekitavatest tegevustest näidata, et inimese enda elus on midagi, millega ta rahul ei ole või millest ta vajab puhkust. Sellised tegevused võivad ebamugavat tunnet ajutiselt leevendada, kuid ei lahenda selle põhjust.

Küsi endalt: mille eest ma praegu põgenen? Kas ma vajan lihtsalt puhkust või püüan vältida mõnda tunnet, vestlust, otsust või muutust?

7. Ootad, et teised märkaksid su vajadusi ilma, et peaksid neid väljendama

Kui oled pikalt teiste eest hoolitsenud, võib sinus tekkida ootus, et lähedased peaksid iseenesest aru saama, millal sa oled väsinud, vajad tuge või soovid rohkem tähelepanu. Kui seda ei juhtu, koguneb aga pettumus.

Teised inimesed ei pruugi aga märgata seda, mida inimene ise püüab varjata. Kui vastad küsimusele „Kuidas sul läheb?“ alati, et kõik on hästi, jätkad kõigi kohustuste täitmist ega väljenda oma vajadusi, võib ümbritsevatele jääda mulje, et saadki kõigega hakkama.

Jõeorg soovitab õppida oma tundeid ja vajadusi sõnastama hinnangute ning süüdistusteta. Näiteks võib öelda: „Ma tunnen, et olen viimasel ajal väga väsinud ja vajan sel nädalal rohkem aega taastumiseks.“ Aus eneseväljendus annab teisele võimaluse sind mõista ja toetada.

Tee oma elule aus inventuur

Esimene samm enda vajaduste märkamiseks on enda elule inventuuri tegemine. Võta paber ja kirjuta üles kõik tegevused, mida ühe tavapärase päeva või nädala jooksul teed. Seejärel märgi iga tegevuse juurde:

• kas see annab sulle energiat või võtab seda
• kas teed seda enda soovist või kellegi teise ootuse tõttu
• kas see on vältimatu kohustus või harjumus, mida saaks muuta

Vaata nimekirja ja ole endaga aus. Kui suurem osa sinu ajast kulub tegevustele, mis võtavad energiat ja lähtuvad teiste ootustest, ei tähenda see, et peaksid kogu elu korraga ümber korraldama. Vali alustuseks üks väike muudatus. See võib olla üks vaba õhtu, abipalve esitamine, mõnest kohustusest loobumine, aus vestlus partneriga või regulaarne aeg tegevusele, mis pakub sulle endale rõõmu.

Ja pea meeles – enda vajaduste märkamine ei muuda inimest isekaks. Kui oled puhanud, teadlik oma tunnetest ja oskad enda piire väljendada, saad sa ka teiste jaoks kohal olla ilma, et koguks enda sisse väsimust ja pahameelt.