Gerhard Trolla oma tööst sisuloojana: kui sul pole midagi öelda, siis ära ütle

Trolla enda tee videote juurde algas ammu enne TikToki ja Reelse. Esimesed videod filmis ta juba lasteaias koduse lauaarvuti küljes olnud veebikaameraga ning monteeris need kokku Windows Movie Makeris. Videote tegemine saatis teda läbi kooliaja ning pärast keskkooli sai hobist töö.

“Ühel hetkel hakkasin enda nime ja näo alt Tiktoki postitama. Ma ei teinud seda mitte mingi muu eesmärgiga, kui et mul oleks väljund, kus keegi ei saa öelda mida ja kuidas ma tegema peaksin. Koht kus ma saan ennast loominguliselt vabalt välja elada. Videoid vaadati ja need meeldisid inimestele. Tänaseks on pea kogu mu elu sellest tulnud või selle ümber keerlev,” rääkis Trolla.

Sisulooja töö rõõmud ja mured on Trolla sõnul samasugused nagu misiganes teise ala vabakutselisel: rõõm on see, et oled oma aja ja elu peremees, mureks on see, et pole kindlat tööaega.

„Kuigi ma pole kuu alguses kindel, mis mind kuu lõpus ees ootab ja kuidas ma kõikide kulude katteks vajaliku summa teenin, siis küll kuidagi saab. Muretseda ei tohi! See tõmbab muresid ligi,“ ütles Trolla.

“Ole sina ise” pole sisuloomes lihtsalt klišee

Kuigi inspiratsiooni saab ka välismaistest kontseptsioonidest, siis tuleb Trolla sõnul selle kõige juures jääda iseendaks ja teostada neid ideid omamoodi. Levinud lause „Ole sina ise!“ on Trollat juhtinud terve elu, kuid talle päriselt kohale jõudnud alles hiljuti.

Tema hinnangul torkab kellegi teise mängimine kohe silma ning seda eriti sisuloomes.  Sellega kaasnev siirusekadu viib jälgijate huvi vähenemiseni.

„See ei tähenda, et sisulooja peaks näitama ennast oma halval päeval nutmas või filmima tolmust riiulit. See tähendab seda, et sisulooja peaks olema kõige rohkem aus iseenda vastu. Liikuma, looma ja rääkima oma tunde järgi. Mitte selle järgi, mis on populaarne või kuidas keegi populaarne sisulooja ees teinud on,“ selgitas Trolla.

Ta rõhutas, et sisuloojaks saamine või olemine ei tohiks olla eesmärk omaette. „Minu karm arvamus loomingu ja kunsti osas on see, et kui sul ei ole mitte midagi öelda, siis ära ütle,“ sõnas Trolla.

Kust tulevad ideed…

Ka aastaid videoid teinud inimese jaoks pole looming midagi, mida saaks kindlal kellaajal sisse lülitada. Trolla sõnul on sisulooja töö üks keerulisemaid osi just see, et idee peab sageli sündima tähtajaks.

„Kui ma teaks, kust nupust looming tööle käib, siis mu elu oleks kindlasti sada korda lihtsam. Loomingulised ideed lendavad kuskil õhus ringi ja vahepeal püüab antenn nimega pea need sealt kinni,“ ütles Trolla.

Kui aga mõte tulla ei taha, kasutab ta üht väga lihtsalt võtet: molutamine.

“Olukordades, kus on vaja kohe midagi välja mõelda, tuleb võtta endale hetk mitte midagi tehes ning lihtsalt molutada. Siis hakkab ajul igav ja selles igavusest sünnivad ideed. Vahepeal tulevad need kergemalt, vahepeal raskemalt,” tõdes Trolla.

Sealt edasi muutub protsess konkreetsemaks: filmimine, monteerimine, vajadusel lisakaadrid ja viimistlemine. Selle protsessi puhul pole Trolla sõnul lühemate ja pikemate formaatide vahel suuri erisusi.

… ja kuhu need ideed välja viivad

Kuigi Trolla nimetab ennast videograafiks või sisuloojaks, on tema töö märksa mitmekesisem, kui ametinimetus esmapilgul lubab. Klienditööd on viinud teda filmide, sarjade, teatrietenduste ja kontsertide telgitagustesse ning olukordadesse, kuhu ta tavaelus tõenäoliselt ei satuks.

Üks kõige keerulisemaid projekte tuli karjääri alguses, kui Trolla ja tema sõber kutsuti Poolasse filmima dokumentaalfilmi Ukraina sõjapõgenikest. Nad elasid seal kuu aega ning käisid erinevates pagulaslaagrites intervjuusid tegemas.

„Mis selle projekti keeruliseks muutis oligi meie puudulik tegelik kogemus ja oskused visiooni ellu viia. Suures pildis saime hakkama, aga see oli üks korralik pea ees tundmatusse vette hüppamine. Eriti tänu sellele, et me kumbki ei osanud vene keelt. Selle projekti käigus oli mitmeid huvitavaid seikasi, näiteks leidsime kohalikke giide ja tõlke Tinderist,“ meenutas Trolla.

Ka tehniline pool jääb vaataja eest tavaliselt peitu. Ühe pika võttepäevaga võib Trollal tekkida 200 gigabaidist kuni kahe terabaidini videomaterjali. Valmis projekte säilitab ta suurematel kõvaketastel, pooleliolevate tööde jaoks kasutab kiiremaid SSD-sid.

„Videomaailmas ei ole kunagi piisavalt mälu. Kõige olulisem on, et poolelioleva projekti materjal oleks kiiresti kättesaadav ja töö ei jääks tehnika taha kinni. Ma soetasin mõni kuu tagasi endale laua peale docki, kuhu installeerisin selleks otstarbeks Samsungi SSD 9100 PRO, et seal hoida pilte ja faile, mida monteerides ikka ja jälle uuesti vaja on.