Ära jäta ennast üksi: miks enda eest hoolitsemine ei ole isekus?

„Kui sa sead pidevalt teiste tunded ja vajadused enda omadest ettepoole ja loobud seejuures enda rõõmudest ja soovidest, hakkab sinu side iseendaga hääbuma,“ ütleb heaolu treener ja koolitaja Kristi Jõeorg. Ta on oma töös korduvalt näinud, kuidas inimesed asetavad teiste heaolu enda omast kõrgemale. Algul ajutiselt, aga pikapeale muutub sellest harjumus – ning inimene unustab, kes ta ise tegelikult on ja mida vajab.

Kohandumise lõks

Sageli saavad sellised käitumismustrid alguse juba lapsepõlvest. „Kui oled lapsena kogenud, et sinu emotsionaalsed vajadused ei ole olulised, siis on võimalik, et usud ka täiskasvanuna, et keegi teine teab paremini, mis sulle hea on,“ selgitab Jõeorg. Nii õpib inimene kohalduma – sobituma pidevalt ümbritsevaga, selle asemel et kohaneda ajutiselt ja seejärel enda juurde tagasi pöörduda.

Märgid, et oled ennast kaotanud

„Kui tunned, et oled nagu orav rattas – kõik justkui toimib, aga hinge ei täida enam miski – on see märk, et peaksid enda sisemaailmale rohkem tähelepanu pöörama,“ ütleb Jõeorg. Ohumärgiks on ka pidev vajadus argipäevast põgeneda: „Kui otsid pääsu sotsiaalmeediast, alkoholist või muudest sõltuvustest, viitab see, et sinu enda elus on asju, millega sa ei ole rahul või millest vajad puhkust.“

Väline surve uputab sisemise hääle

„Tööl kohaldume sageli kollektiivi ja tööandja ootustega. Suhetes aga partneri järgi. Vahel ka nii, et unustame ära oma isiklikud vajadused ja loomupärased omadused,“ nendib Jõeorg. Ka sotsiaalmeedia lisab pinget. „Kui side endaga on nõrk, on väga lihtne arvata, et sinu elu ongi kehvem – selle asemel, et vaadata endasse ja tegeleda oma tegelike vajadustega.“

Esimene samm: inventuur

Esimene samm tagasi enda juurde on aus inventuur: „Võta paber ja pliiats ning kirjuta üles kõik tegevused, mida sa päeva jooksul teed. Kas need annavad sulle energiat või võtavad seda? Kas need peegeldavad sinu enda soove või kellegi teise ootusi?“ Nii saad Jõeoru sõnul aru, kelle elu sa tegelikult elad.

Oluline on üle vaadata ka emotsionaalne töökoormus. „Kui tunned, et tahaksid lihtsalt diivanil lebada, aga ei julge, sest näed toanurgas tolmurulli, siis tasub endalt küsida: kumb on praegu olulisem – puhkus või puhtus?“

Ära karda tuge otsida

Kui tundub, et üksinda on raske või hirmus alustada, soovitab Jõeorg otsida tuge. „Nõustamise käigus saad olla kindel, et nõustaja kuulab su ära. Nõustamise peamine eesmärk on alati luua selgust, tuua tagasi kontakt iseendaga ja aidata inimesel näha, et muutus on võimalik.“

Meelespea: kuidas hoida kontakti iseendaga?

• Küsi ausalt, kelle vajadusi sa täidad – kas tegutsed enda soovidest või kellegi teise ootustest lähtuvalt?
• Märka, mis sind kurnab ja mis toetab – millised tegevused võtavad sult energiat ja millised annavad?
• Luba endal puhata ilma süütundeta – sinu vajadus taastuda on sama oluline kui teiste vajadus sinu toe järele.
• Ära jää üksi oma koormaga – kui tunned, et ise ei jaksa, otsi nõustajat, kes aitab sul selguse juurde tagasi jõuda.