Coach Siret Närja: käitumismustrid, mis olid lapsepõlves ellujäämiseks vajalikud võivad täiskasvanuna elu takistada

Siret selgitab, et mustrid kujundavad meie mõtteviisi, käitumist ja emotsionaalseid reaktsioone. Sageli on need mustrid olnud vajalikud lapsepõlves ellujäämiseks, kuid täiskasvanueas võivad need elu hoopis takistada. Näiteks võib laps, kes õppis vanemate tähelepanu saamiseks täiuslikult käituma, arendada täiskasvanuna välja perfektsionismi, mis tekitab pidevat pinget, ärevust ja hirmu ebaõnnestumise ees. See võib väljenduda nii ületöötamise, asjade edasilükkamise või hoopis hävitusliku enesekriitika näol.

Mittetoetavate mustrite tuvastamine algab teadlikkusest. Siret soovitab uudistavalt jälgida korduvaid mõtteid, emotsionaalseid reaktsioone ja käitumisviise, mis toovad kaasa rahulolematust või takistavad eesmärkide saavutamist. Küsi endalt: “Kas see käitumine või mõtlemisviis aitab mind või takistab mind?” Kui vastus on, et see põhjustab stressi või korduvaid probleeme suhetes, on tegemist mustriga, mis vajab muutmist.

Siret toob esile levinumad mittetoetavad mustrid, nagu enese mitteväärtustamine, teiste vajaduste eelistamine enda omadele, vältimiskäitumine, liigne enesekriitika ja  perfektsionism. Need käitumismustrid võivad põhjustada pikaajalist stressi ja mõjutada negatiivselt nii vaimset kui füüsilist tervist. Mustrid, mis takistavad inimest enda vajadusi teadvustamast või oma eesmärke saavutamast, on sageli seotud madala enesehinnangu ja vanade uskumustega, mis enam ei toeta.

Mittetoetavate mustrite muutmiseks soovitab Siret alustada uudistavast eneserefleksioonist ja teadlikkuse tõstmisest. Tuvasta oma eesmärgid ja väärtused ning mõtle, kas su praegused mustrid toetavad neid. Võid endalt küsida: “Milline ma tahan olla ja milline on see inimene, kes on saavutanud oma soovitud eesmärgid?” Kindlasti sõnasta see, mida sa tahad, positiivselt. Seejärel loo realistlik plaan, mis sisaldab väikeseid samme uute käitumisviiside juurutamiseks. Siret rõhutab, et väikesed sammud ja järjepidevus on siinkohal võtmetähtsusega. Näiteks võib alustada sellega, et iga kord, kui märkad enesekriitikat, ütled endale “stopp” ja asendad selle positiivse sisekõnega.

Siret rõhutab, et toimetulekustrateegiate, nagu hingamisharjutuste, meditatsiooni, närvisüsteemi rahustavate harjutuste ja stressijuhtimise tehnikate kasutamine, aitab muuta ja vältida automaatseid reaktsioone. Need strateegiad aitavad suurendada teadlikkust ja enesekindlust, andes inimestele vajalikud tööriistad mustrite murdmiseks ja uute harjumuste loomiseks. Lisaks toetavad need strateegiad iseendaga kaastundlikuma ja tervema suhte loomist, mis on kõige alus. Toetavad suhted ja professionaalne abi on samuti oluline osa muutuste ellu viimisel ning säilitamisel.

Siret selgitab, et mittetoetavate mustrite muutmine on teekond, mitte lõppsiht. Oluline on tähistada järjepidevalt väikeseid võite ja olla enda suhtes kaastundlik. Näiteks pidada päevikut, et hoida fookust edusammudel. Kui tuleb ette tagasilanguseid, tasub neid võtta kui rikastavaid  kogemusi, mitte kui läbikukkumisi. Koostöös teiste Rikardia spetsialistidega pakub Siret Närja tugevat tugisüsteemi ja professionaalset coachingut, mis aitab teadvustada ja muuta neid mustreid, mis enam ei toeta ning viia ellu vajalikke muutuseid.