Eksperdid jagavad nippe kestlikumaks eluviisiks: kestlikkus ei tähenda enesepiiramist

Kestliku moe disainer ja Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Reet Aus ütleb, et kõige olulisem on mitte näha kestlikkust millestki loobumisena. Tema sõnul ei toimi kestlikkus enesepiiranguna – kestlikumalt elamine peaks olema teadlik valik, mille positiivseks tulemuseks on väiksem keskkonnamõju.

„Kestlikud valikud igapäevaelus on ennekõike seotud mõistmisega, millised on tarbimise tagajärjed. Kindlasti ei tähenda see millestki loobumist, pigem paremaid ja kauakestvamaid teadlikult tehtud valikuid,“ ütleb Aus.

Reet Aus rõhutab, et oluline on teada, mis materjalidest tooted on tehtud, kus ja kuidas toodetud, kaua kestavad, kas saab parandada ja mis juhtub toodetega, kui kasutaja neid enam ei vaja.

„Kestliku valiku taga on teadmine, mis võimaldab teha teadliku valiku. See on kestliku tarbimise alus,“ jagab Aus.

Keskkonna kaitsmine tähendab energia ja raha säästmist

Ressursisäästlikud kodusisustuslahendused pakuvad rohkem võimalusi kestlikumalt elada. IKEA sisekujundusosakonna juhi Brita Mikvere sõnul on valgustuse, küttelahenduste ja kodutehnika ülevaatamisega võimalik märgatavalt vähendada energiatarbimist ja igakuiseid kulusid.

„Üks tõhus energiasäästulahendus on LED-pirnid. Need võimaldavad säästa kuni 85% energiat võrreldes hõõgpirnidega. Säästmisele saab veelgi enam kaasa aidata, kui ruumist lahkudes valgustid alati välja lülitada,“ nimetab Mikvere üht säästmisviisi.

Ka veekasutus kodus on ressursisäästlikkuse seisukohalt väga oluline. Veekulu vähendamiseks tasub reguleerida vooluhulka, näiteks paigaldada kraanile aeraator või kasutada spetsiaalset otsikut, mida saab kinnitada enamikule turul olevatele vannitoa kraanidele. Selline uuendus võib vähendada minutis kasutatava vee kogust mitu korda, märgib Mikvere.

„Tilkuv kraan on vaikne veearaiskaja. Vee raiskamist saab vältida, sulgedes kraan korralikult või vahetades kulunud osad välja. Ka kõige lihtsaimad harjumused, näiteks vee sulgemine hammaste pesemise või raseerimise ajal, aitavad kokku hoida. Iga muutus harjumustes võib otseselt väljenduda väiksemates kommunaalkuludes,“ rõhutab Brita Mikvere.

Energiasäästunipid kodus:

Kui kodu muutub suvel liiga kuumaks, vali taimed. Taimed on üks kõige looduslikumaid viise päikesevalguse mõju vähendamiseks, soojuse neelamiseks ja niiskuse reguleerimiseks. Proovi paigutada toalilled seinte äärde, kus on kõige rohkem päikesevalgust.

Lase riietel õhu käes kuivada. Kuivatusrest on parim energiasäästlik alternatiiv trummelkuivatile. See on ka suurepärane viis poolpuhaste riiete tuulutamiseks, mis vähendab nende kulumist.

Kata potid ja pannid toiduvalmistamise ajal kaanega. Kõigepealt veendu, et kasutatav pott või pann on sama suur kui valitud pliidiplaat. Oluline on katta toit toiduvalmistamise ajal kaanega, et kuumus ei pääseks välja ja oleks võimalik kasutada madalamat temperatuuri.

Kaitse aknaid soojuskao eest. Paksud kardinad aitavad kodu soojust toas hoida, seda eriti talvel ja jahedamatel kevadöödel.

Soojusta põrandaid. Palja põranda kaudu kaob soojus kiiremini. Vaibad aitavad selle väljakutsega toime tulla, hoides soojuse toas ja muutes kodu hubasemaks.

IKEAst

IKEA on kodusisustustoodete jaemüügiettevõte, mis asutati 1943. aastal Rootsis. Baltikumi jõudis IKEA 2013. aastal, kui avati IKEA pood Vilniuses. Baltimaades on kokku 9 IKEA esindust: lisaks Vilniusele poed Riias (avati aastal 2018) ja Tallinnas (avati aastal 2022), väikepood Pärnus (avati aastal 2025) ja Klaipėdas (avati aastal 2026) ning planeerimis- ja tellimispunktid Kaunases, Šiauliais, Liepājas ja Tartus. Kokku annavad IKEA jaemüügiettevõtted Eestis, Lätis ja Leedus tööd umbes 1600 inimesele. 

IKEA pakub taskukohase hinnaga läbimõeldud, mugavaid ja kvaliteetseid kodusisustuslahendusi, mis on toodetud keskkonnasõbralikult ja hoolides inimeste heaolust. 

Alates 2024. aasta lõpust on Baltikumi IKEA jaemüügiettevõtted osa ettevõttest Inter IKEA Group.