Reklaam sulgub sekundi pärast

Ekspert annab nõu: kuidas õppida täiskasvanuna nii, et sellest päriselt kasu on

Ekaterina Seliste
Ekaterina Seliste — FOTO: Regina Gjardman

Täiskasvanuna õppimine ei ebaõnnestu mitte sellepärast, et aju enam uut informatsiooni ei omandaks, vaid enamasti ei tööta lihtsalt valitud meetodid. Täiskasvanute õppimise ekspert Ekaterina Seliste jagab nippe, kuidas õppida nii, et see sobiks ka töö- ja pereellu ning vaimne koormus ei muutuks liiga suureks.

1. Leia põhjus, miks õppida

Täiskasvanu aju vajab selget vastust küsimusele, miks midagi õppida. Kui inimesele ei ole arusaadav, kuidas õpitav tema elu, tööd või enesetunnet toetab, kaob motivatsioon kiiresti. Enne õpingutega alustamist tasub endalt küsida, mida see teadmine või oskus võimaldab edaspidi teisiti teha.

2. Pikad koolitused ei sobi kõigile

Täiskasvanu tähelepanuvõime ja vaimne ressurss on piiratud. Selle asemel, et püüda omandada suurt hulka infot korraga, toimivad paremini lühikesed ja selgelt struktureeritud õpietapid. Väikeste osade kaupa õppimine aitab teadmisi ka paremini kinnistada.

3. Järjepidevus on olulisem kui motivatsioon

Motivatsioon on kõikuv, kuid harjumused on need, mis edasi kannavad. Suured ja ambitsioonikad õpiplaanid kipuvad läbi kukkuma just seetõttu, et need ei mahu igapäevaellu.
Regulaarne õppimine loob pikaajalised tulemused.

4. Seo uued teadmised varasema kogemusega

Täiskasvanud õpivad alati oma varasemate teadmiste ja kogemuste pinnalt. Mida selgem on seos uue info ja olemasoleva kogemuse vahel, seda paremini see kinnistub. Oluline on mõista, kus ja kuidas saab õpitut kohe rakendada.

5. Õppimine ei tohi tekitada hirmu ega stressi

Hirm eksimise ees pidurdab õppimist rohkem kui teadmiste puudumine. Tõhus õppimine peaks suurendama enesekindlust ja looma turvatunde, mitte lisama pinget.

6. Ära oota ideaalset aega

Täiskasvanud lükkavad õppimist sageli edasi, oodates hetke, mil on rohkem aega, energiat või selgust. Sellist hetke ei tule suure tõenäosusega aga kunagi. Õppimine peab sobituma sinu tänasesse ellu, mitte eeldama ideaalseid tingimusi.

7. Halbu õppijaid ei ole olemas

Paljud täiskasvanud kannavad kooliajast kaasas uskumust, et õppimine pole nende tugev külg. Sageli ei olnud probleem inimeses, vaid sobimatus õppemeetodis. Teistsugune, praktilisem ja paindlikum õppeviis võib selle uskumuse ümber lükata.

8. Õppimine ei pea olema raske, et olla väärtuslik

Levinud arusaam, et õppimine peab olema pingeline, ei vasta tõele. Teadmised kinnistuvad paremini siis, kui õppimine on toetav ja arvestab õppija tegeliku seisundiga. Tõeline areng sünnib turvalises, mitte survestavas keskkonnas.

9. Mõtle õppimisest kui enesejuhtimise oskusest

Täna ei piisa enam ühest erialast või oskusest. Oluline on oskus õppida, kohaneda ja oma arengut teadlikult juhtida. Regulaarne eneseanalüüs aitab mõista, kas praegused oskused toetavad ka tulevikku.

10. Õppimine annab energiat juurde

Kui õppimine on õigesti üles ehitatud, ei ole see lisakoormus, vaid toetav protsess. See loob selgust, kontrollitunnet ja kindlust, et muutustega on võimalik toime tulla.