Ettevõtja Karl Urbanik: ettevõtluses ei võida see, kes kunagi ei eksi, vaid see, kes vigadest kõige kiiremini õpib

Urbanik on Balil tegutsev Eesti kinnisvaraarendaja, kelle eesmärk on tuua Euroopa ehitusstandardid ja põhjamaine kvaliteet Bali turismi- ja elamuarendusse. Tema juhtimisel tegutseb Venture Villas Bali – kinnisvaragrupp, mis keskendub vastupidavate lahenduste kasutamisele ning luksuslike kinnisvaraobjektide loomisele.

Urbanik meenutab, et otsus kinnisvaraarendajana ettevõtlusega alustada ei sündinud tänu ühele suurele ja geniaalsele ideele, vaid tänase ärini viisid teda hoopis varasemad katsetused, kogemused ja õppetunnid, millest igaüks andis kaasa midagi vajalikku. „Need õpetasid mulle kõige rohkem seda, et ükski kogemus ei lähe päriselt raisku, isegi kui konkreetne äri ei jää püsima. Iga varasem katsetus andis mulle mõne oskuse: kuidas müüa, kuidas inimestega suhelda, kuidas riski hinnata, kuidas pingelises olukorras otsuseid teha ja kuidas aru saada, kas mingi suund on päriselt minu oma või mitte,“ räägib Urbanik. Tema sõnul ei võida ettevõtluses see, kes ei eksi, vaid see, kes suudab kiiremini õppida, otsuseid parandada ja vajadusel oma süsteeme muuta.

Teadmistest olulisem on lahendustele suunatud mõtteviis

„Ma ei usu, et on olemas ideaalne hetk, kus kõik on korraga valmis. Kui inimene ootab, kuni tal on piisavalt raha, teadmisi, kontakte ja kindlust, siis tõenäoliselt jääbki ta ootama. Ettevõtluses tekib kindlus sageli alles pärast esimest sammu, mitte enne seda,“ tõdeb Urbanik ettevõtlusega alustamisest rääkides. Samas ei tähenda see ka pimesi tegutsemist. Eeltöö tuleb ära teha ja riske mõista, kuid mingil hetkel peab otsuse ära tegema. „Minu kogemus on see, et õige hetk tekib siis, kui soov liikuda muutub suuremaks kui hirm eksida.“

Kõige suurema takistusena näeb Urbanik hirmu eksida. „Kui me teaksime enne ettevõtlusega alustamist täpselt, mida tegema peame, oleks ju päris hea ja lihtne. Reaalsus on aga see, et ettevõtlusesse hüppad pea ees sisse ja sul ei ole tegelikult täpset arusaama kõigest, mis sind ees ootab. Oluline on lahendustele suunatud suhtumine ja distsipliin asjad lõpuni viia.“

Ta lisab, et tema jaoks on oluline olnud ka sisetunde usaldamine. „Olen aastatega aru saanud, et minu intuitsioon on üsna tugev ning enne otsustamist küsin ka endalt, kas see tundub õige suund, kuhu liikuda.“

Hetk, mis tundus läbikukkumisena, andis hoopis uue suuna

Urbaniku enda jaoks oli alguses suurim takistus mõte, et Balil kinnisvaraarendusega tegelemiseks on vaja väga palju raha, õigeid kontakte ja ideaalset plaani. „Bali kinnisvaraturg tundus korraga nii suur ja nii kauge, et lihtne oli endale öelda: võib-olla kunagi hiljem.“

Tagantjärele näeb ta, et tegelik takistus ei olnud ainult raha või teadmiste puudumine, vaid sisemine kahtlus. „Kahtlesin kõige rohkem selles, kas ma ikka olen selleks valmis. Tagantjärele saan aru, et valmisolek ei tule ootamisest, vaid tegutsemisest, probleemide lahendamisest ja sellest, et sa ei jookse esimese raskuse peale ära.“

Üks raskemaid õppetunde oli Urbaniku jaoks periood, mil ta tegi midagi, millesse ta enam südamest ei uskunud, kuid jätkas sellest hoolimata suure surve ja tempoga. „See viis mind lõpuks vaimselt väga keerulisse kohta. Tol hetkel tundus see läbikukkumisena, aga tegelikult sundis see mind peatuma ja küsima, mida ma päriselt teha tahan.“ Just sealt tuli tema sõnul aga ka selgus, millega ta tegelikult tegeleda tahab. „Kui ma poleks seda rasket perioodi läbi teinud, oleksin võib-olla jätkanud veel kaua vales suunas. Mõnikord on vale otsus vajalik selleks, et me lõpuks ausalt aru saaksime, mis on meie jaoks õige suund.“

Ettevõtja ülesanne ei ole kõike ette teada

Kuigi kõike ette planeerida ei ole võimalik, tõdeb Urbanik, et enne alustamist võiks teada piisavalt palju, et vältida rumalaid ja pöördumatuid otsuseid. „Väga palju selgub alles teekonna jooksul. Minu puhul näiteks see, kuidas kohalik tiim Balil töötab, kuidas investorid mõtlevad, millised probleemid ehitusplatsil päriselt tekivad ja kuidas turg käitub. Ettevõtja ülesanne ei ole teada kõike ette, vaid õppida kiiresti ja ehitada süsteem, mis aitab vigu varakult märgata.“

Hirm eksida on eriti levinud just noorte ettevõtjate seas ning sageli on see suurem probleem kui raha või oskuste puudumine. „Raha ja oskusi saab ajaga juurde teenida ja õppida, aga kui inimene kardab nii palju, et ta ei tee esimest sammu, siis ei teki tal ka kogemust, mille pealt kasvada.“

Urbanik märgib, et noortel on tihti tunne, et nad peavad enne alustamist välja nägema targad, enesekindlad ja edukad. Tegelikkuses on ettevõtlus alguses sageli segane ja ebakindel. „Ettevõtluses ei alusta keegi täieliku selguse ja valmis vastustega. Alguses ongi palju teadmatust. Vahe tekib selles, kes jääb ootama ideaalset hetke ja kes hakkab tegutsema, õpib kiiresti ning kohandab oma suunda teekonna jooksul.“

Iga viga on informatsioon

Urbanik tunnistab, et ettevõtlusega alustades võttis ta vigu palju isiklikumalt. Kui midagi läks valesti, tundus see justkui märk, et ta pole piisavalt hea või ei saa hakkama. Täna vaatab ta aga vigu palju praktilisema pilguga. „Viga on informatsioon. See näitab, kus süsteem ei tööta, kus eeldus oli vale või kus vastutus ei olnud piisavalt selge.“

Ettevõtte juht on Urbaniku sõnul see, kes peab võtma vastutuse nii enda kui ka oma meeskonna vigade eest. „See nõuab omajagu õppimist ja harjumist, aga lõpuks saad aru, et ettevõtluses lähevad head tulemused tihti meeskonna arvele ja probleemid jõuavad peaaegu alati juhi lauale. Eks see ongi juhi töö – mitte ainult võite nautida, vaid pidevalt ka jamadega tegeleda.“

Sellistes olukordades soovitab Urbanik endale ausalt otsa vaadata ja küsida, kas midagi oleks saanud paremini teha. „Ja olgem ausad, peaaegu alati saab midagi paremini teha. Aga minu jaoks on oluline ka teine küsimus: kas ma andsin sellel hetkel endast parima? Kui sa tead sisimas, et olid fokusseeritud, süvenenud, pühendunud ja tegid päriselt kõik, mis suutsid, siis on ka vigu lihtsam mitte liiga isiklikult võtta. Siis saad võtta selle õppetunnina ja süsteemi parandada.“

Kui aga inimene teab sisimas, et ta ei andnud endast parimat, oli hajevil või lükkas olulisi asju edasi, võivad vead mõjuda palju valusamalt. „Eriti siis, kui panused on suured ja mängus on investorite raha, klientide usaldus ning tiimi töö. Sellisel juhul ei tee haiget ainult viga ise, vaid ka teadmine, et oleksid saanud seda võib-olla vältida.“

Hea idee ei tähenda veel head äri

Urbaniku sõnul on varasemad ebaõnnestumised õpetanud teda riske palju laiemalt hindama. Ettevõtluses ei piisa ainult heast ideest, sest oluline on, kas on olemas klient, kas keegi on valmis toote või teenuse eest maksma, kas numbrid töötavad ja kas tiim suudab idee ellu viia. „Minu üks suur õppetund oli see, et emotsiooni pealt ei tohi liiga suuri otsuseid teha. Alguses võib iga uus võimalus tunduda väga hea, eriti kui oled ambitsioonikas ja tahad kiiresti edasi liikuda. Aga ettevõtluses ei tapa sind tavaliselt üks suur risk, vaid palju väikeseid otsuseid, mida sa ei ole lõpuni läbi mõelnud,“ tõdeb Urbanik.

Täna vaatab ta iga suurema otsuse puhul seda, kuidas see mõjutab rahavoogu, tiimi koormust ja ettevõtte võimet lubadusi päriselt täita, sest varasemad ettevõtmised õpetasid talle ka müügi ja rahavoo tähtsust. „Müük ja rahavoog on äri hapnik. Sa võid ehitada väga ilusa brändi, hea toote või suure visiooni, aga kui müüki ei tule ja rahavoogu ei ole, siis reaalsus jõuab kiiresti kohale.“

Rasked perioodid õpetavad iseendasse uskuma ja tegutsema ka teadmatuses

Üks kõige keerulisemaid perioode oli Urbaniku jaoks aeg enne esimese projekti ehitusega alustamist. Selleks ajaks oli ta müünud kaks villat inimestele, kes teda juba tundsid ja usaldasid. Algne plaan oli ehitada neli villat, kuid vahetult enne ehituse algust otsustas ta lisada veel kaks. „Tagantjärele vaadates oli see väga suur otsus, sest sel hetkel ei olnud mul veel päris kindlust, kas ka inimesed väljastpoolt minu enda tutvusringkonda on valmis minult ostma. Üks asi on see, kui sind usaldavad inimesed, kes tunnevad sind inimesena. Hoopis teine asi on see, kui võõras investor peab usaldama sinu visiooni, sinu ettevõtet ja sinu võimet Balil projekt päriselt valmis ehitada,“ meenutab ta.

Kui ehitus algas, oli otsus tehtud ja tagasiteed sisuliselt enam ei olnud. „Siis oli vaja leida raha, et kõik kuus villat valmis ehitada. See teadmatus oli vaimselt väga raske. Ühelt poolt pidin endasse uskuma, teiselt poolt olin kogu oma raha ja vara juba niikuinii sellesse projekti pannud.“ Kõige suurem surve tuli sellest, et mängus ei olnud ainult tema enda raha. „Need kaks esimest inimest olid mind usaldanud ja nende raha oli samuti projektis sees. Ma teadsin, et kui ma müüki ei tee ja projekt ei liigu, siis ei kaota ainult mina, vaid ka inimesed, kes minusse uskusid, saavad haiget. See pani väga suure vastutuse minu õlgadele.“

See periood õpetas Urbanikule usku iseendasse, vastutust ja tegutsemist teadmatuses. „Ettevõtluses ei tule tihti enne otsust täielikku kindlust. Mõnikord peadki tegema otsuse siis, kui sul ei ole kõiki vastuseid, ja alles pärast seda tõestama nii endale kui teistele, et suudad selle välja kanda.“

Alustada võib ka tagasihoidlikult

Inimesele, kellel on idee olemas, kuid kes lükkab alustamist edasi, sest kardab ebaõnnestuda, annab Urbanik lihtsa soovituse: alusta väiksemalt, aga alusta. „Sa ei pea kohe ehitama suurt ettevõtet või võtma tohutut riski. Tee esimene test, räägi klientidega, müü midagi väikest, kogu tagasisidet ja vaata, kas ideel on päris nõudlus,“ soovitab ta.

Tema sõnul on kõige ohtlikum jäädagi mõttetasandile. „Seal tundub kõik kas liiga lihtne või liiga hirmus. Tegelikkus tuleb välja alles siis, kui liigud. Ebaõnnestumine ei ole kõige hullem asi. Hullem on jääda aastateks ideed kandma ja lõpuks aru saada, et sa ei andnudki endale võimalust.“

Uue põlvkonna ettevõtjate puhul on Urbanik märganud, et noored romantiseerivad ettevõtluses sageli vabadust, raha ja elustiili, kuid alahindavad vastutust. „Kõrvalt võib tunduda, et ettevõtja elab Balil, käib rannas ja juhib oma aega ise. Tegelikult tähendab ettevõtlus väga sageli seda, et töö ja eraelu piirid kaovad, otsused on sinu vastutusel ja probleemid ei küsi, kas sul on nädalavahetus, riigipüha või kell on üks öösel. Üheksast viieni töö asemel töötad vähemalt üheksast üheksani. Ilus pilt tuleb alles siis, kui on tehtud väga palju ebamugavat tööd.“

Ettevaatlikkus ei tohi muutuda otsustamatuseks

Urbanik usub, et teiste hoiatusi tuleb kuulata, kuid neid ei tohiks võtta automaatselt täieliku tõena. Eriti juhul, kui hoiatav inimene ei ole ise selles valdkonnas midagi päriselt teinud. Samas oleks tema sõnul rumal ignoreerida kogenud inimesi, kes näevad riske, mida alustaja ise veel ei märka.„Minu jaoks on hea tasakaal selline: kuula kriitikat, kontrolli fakte, tee riskid nähtavaks ja siis otsusta ise. Ettevaatlikkus muutub takistuseks siis, kui see ei kaitse sind enam rumalate otsuste eest, vaid kaitseb sind üldse otsustamise eest.“

Võidab see, kes vigadest kiiremini õpib

Urbanik ütleb, et ettevõtjana on teda kõige rohkem aidanud järjekindlus koos võimega kiiresti õppida. „Ma ei pea ennast inimeseks, kellel on alati kohe kõige targem vastus. Pigem olen inimene, kes võib midagi väga tugevalt ette võtta, teha vajadusel ebamugavaid kõnesid, õppida vigadest ja liikuda edasi.“ Teise olulise omadusena toob ta välja aususe iseenda vastu. „Kui mingi asi ei tööta, siis tuleb seda tunnistada. Kui tiimis on vale inimene, tuleb seda tunnistada. Kui otsus oli vale, tuleb seda tunnistada. Ettevõtjana on väga kallis jääda kaitsma otsust ainult sellepärast, et see oli sinu otsus.“

Just seetõttu peab tema arvates paika ka mõte, et ettevõtluses ei võida see, kes ei eksi, vaid see, kes õpib kiiremini. „Ettevõtluses ei ole võimalik ehitada midagi uut ilma vigadeta, eriti kui tegutsed võõras riigis, võõras kultuuris ja valdkonnas, kus mängus on suured summad. Kui eesmärk on mitte kunagi eksida, siis lõpuks ei tee sa piisavalt julgeid otsuseid.“

Samas rõhutab ta, et vigadest ei tohi ka mööda vaadata. „Viga peab muutuma õppetunniks ja süsteemimuudatuseks. Kui sama viga kordub mitu korda, siis see ei ole enam õppimine, vaid juhtimisprobleem. Võidab see, kes suudab turult, klientidelt, tiimilt ja oma vigadelt kiiremini infot võtta ning ettevõtet vastavalt parandada.“

Täna on Urbaniku fookus suunatud täielikult Venture Villas Bali arendamisele. Kuigi tal on olnud ja on siiani ka teisi äriideid, usub ta, et tulemuse toob keskendumine ühele eesmärgile. „Ma olen aru saanud, et ettevõtluses ei ole asi ainult ideede arvus. Ideid võib olla palju, aga päris tulemuse toob see, kui suudad ühe hea asja piisavalt kaua ja piisavalt hästi lõpuni viia. Ma usun, et just fookus on see, mis on aidanud sellest esimesest sammust midagi päriselt suuremat ehitada.“