Füsioterapeut Jaanika Reinmann: Kas me valmistume pensioniks valesti?

Füsioterapeut, SEB Life and Pension Baltic töötaja kogemuse juht Jaanika Reinmann kirjutab:

„Tööelu annab meie elule rütmi. Pingutame viis päeva ja taastume kaks. Esmaspäevast reedeni on kohustused, nädalavahetusel puhkame, kohtume lähedastega, liigume rohkem või lihtsalt võtame aja maha, et uueks nädalaks taastuda. See rütm saadab meid aastakümneid.

Siis saabub päev, mil töö enam meie nädalat ei kujunda. Esmapilgul tundub see ideaalne – lõpuks ometi on aega teha kõike seda, mida oled aastaid edasi lükanud. Aias toimetada, kodu renoveerida, reisida, teatris ja kontsertidel käia, õppida midagi uut või veeta rohkem aega lastelastega. Paljude jaoks ei tähenda see sugugi aeglasemat elu, vaid hoopis võimalust elada aktiivsemalt kui kunagi varem. Ning siin peitub üks paradoks: pikaks, terveks ja toimekaks eluks ei saa hakata valmistuma aasta enne pensionile jäämist.

Maailma Terviseorganisatsioon räägib juba aastaid tervena vananemisest (healthy ageing). Eesmärk ei ole lihtsalt elada kauem, vaid säilitada võimalikult kaua füüsiline, vaimne ja sotsiaalne võimekus. Ka Euroopa aktiivse vananemise indeks näitab, et Eesti tugevuseks on vanemaealiste kõrge tööhõive, kuid arenguruumi on nii tervena elamises kui ka ühiskondlikus osaluses.

Tervise, liikumisharjumuste, suhete ja vaimse heaoluga ei toimi ühekordsed investeeringud. Lihasjõudu ega tugevaid luid ei ehita 65-aastaselt paari kuuga. Ometi on neid vaja just siis, kui soovid teha seda, millest paljud pensionipõlve unistavad – reisida, hooldada aeda, renoveerida kodu või mängida lastelastega. Ja tegelikult ka selleks, et tõusta hommikul valutult voodist. Sõprussuhteid ei loo siis, kui töölt lahkudes avastad, et kogu sinu sotsiaalne võrgustik oligi töö. Hobisid ei teki üleöö. Liikumisharjumust ei kujunda ühe suvega.

See ei tähenda, et 65-aastaselt oleks hilja alustada. Vastupidi – liikuma, uusi hobisid leidma või uusi tutvusi looma tasub hakata igas vanuses. Nagu pensionifondi kogudes, on ka siin aeg meie suurim liitlane. Kõige parem hetk nende investeeringutega alustamiseks ei ole aasta enne pensionile jäämist, vaid aastakümneid varem. Mida varem hakkame investeerima oma tervisesse, liikumisharjumustesse, suhetesse ja vaimsesse heaolusse, seda suuremat "tootlust" võivad need investeeringud aastate pärast pakkuda.  Kõik need vajavad regulaarseid sissemakseid.

Kui palju investeerisid sel kuul oma pensionifondi, teavad ilmselt paljud üsna täpselt. Aga kes oskab sama kindlalt öelda, kui palju ta investeeris oma tuleviku tervisesse, suhetesse ja elurõõmu? Mitte ainult eurodes, vaid sammudes, treeningutes, loetud raamatutes, uuteks kogemusteks öeldud "jah"-des, sõpradega veedetud õhtutes ja vestlustes, kus telefon jääb taskusse. Võib-olla ei peakski me valmistuma pensioniks, vaid pikaks eluks. Võib-olla peaksime pensioniks valmistumisest rääkides mõtlema vähemalt neljale investeeringule: rahalisele, füüsilisele, vaimsele ja sotsiaalsele.“