Reklaam sulgub sekundi pärast

Grillikõne? Anu Tähemaa annab nõu, mida teha, kui palutakse „midagi öelda“

Anu Tähemaa
Anu Tähemaa — FOTO: Karen Härms

Suvel kipuvad ametlikud esinemised andma teed vabas õhus peetud väikestele sõnavõttudele – sünnipäevadele, aiapidudele, suvekontoritele ja muidugi grilliõhtutele. Just siis satuvad paljud ootamatult rolli, kus tuleb midagi öelda. Olgu see tervitus, tänusõnad, naljakas meenutus või lihtsalt paar head mõtet – väike „grillikõne“ võib olla just see, mis loob meeleolu ja jääb inimestele meelde. Avaliku esinemise ekspert ja inspiratsioonikõneleja Anu Tähemaa sõnul ei sünni keegi heaks kõnelejaks, küll aga saab seda õppida – täpselt nagu pillimängu. Ta jagab nõuandeid, kuidas end ette valmistada ja oma sõnumi mõjusalt edasi anda – ka siis, kui selja taga säriseb grill ja ees ootab mõnus koosviibimine.

Räägi, ära esine

Paljud kujutavad sõnavõttu ette kui „esinemist“ –  midagi, millega peab publikut „ära võluma“. See tekitab pingeid ja paneb ennast sundima. Tähemaa soovitab mõtteviisi vahetada: „Ära mõtle, et sa esined. Mõtle, et sa räägid. Kui kõne tundub sulle endale loomulik, siis mõjub see ka teistele loomulikult.“

Mõtle läbi, miks sa sõna võtad

Kui sul on üks selge põhjus, miks sa üldse räägid, siis see annab ka su jutule fookuse. Kas tänad kedagi? Kas soovid jagada naljakat hetke? Kas tahad öelda midagi tähenduslikku? „Hea kõne algab küsimusest: miks ma seda ütlen? Kui see on sul selge, tuleb ka sisu ise järele,“ ütleb Tähemaa. Kui eesmärk puudub, kipub jutt rändama – ja kuulajate tähelepanu hajub samamoodi.

Hoia jutt lühike – 2 minutit piisab

Vabas vormis kõne ei pea kestma üle paari minuti. Inimesed ei oota loengut, nad ootavad hetke, mõtte või tunde jagamist. „Kui sa suudad öelda oma mõtte kahe minutiga, on see täpselt paras. Kogu võlu peitub lihtsuses ja lühiduses. Parem jäägu midagi ütlemata, kui öelda liiga palju ja hajusalt,“ rõhutab Tähemaa.

Jaga midagi, mis on ainult sellele seltskonnale tähenduslik

Kui räägid midagi, mida kõik kohalolijad teavad või tunnevad – kasvõi üks ühine seik või nali –, aitab see tekitada kuulajatega kontakti. See ei pea olema vaimukas, piisab, et see on isiklik ja tuttav. „Kõige tugevam side tekib siis, kui kuulaja mõtleb: just, ma tean seda, olen ise seal olnud,“ ütleb Tähemaa.

Ole ehe

Tähemaa rõhutab, et ebaautentsus kostab kiiresti välja: „Kui püüad olla keegi teine – eriti formaalsem või tähtsam –, tajuvad kuulajad seda kohe. See tekitab distantsi.“ Kui oled tema sõnul sina ise – isegi kui hääl natuke väriseb või mõni sõna tuleb veidi viltu –, mõjub see paremini kui sisutu etteaste. Inimesed ei mäleta perfektset esinemist, vaid ausust ja soojust.

Lõpeta mõttega, mis jääb kõlama

Viimane lause jääb kõige paremini meelde. Seega mõtle, mis võiks olla see üks mõte, soov või lause, millega lõpetad – midagi, mis paneb kuulajad naeratama või kaasa noogutama. „Lõpp on see hetk, kus kogu kõne saab tähenduse. Kui lõpetad selgelt ja soojalt, jääb kõne meelde isegi siis, kui kõik ülejäänu ununeb,“ ütleb Tähemaa.

Harjuta – kasvõi üks kord omaette olles

Kui tead, et sul võib suvel ette tulla mõni sõnavõtt, harjuta varem. Räägi kõne mõttes läbi. Või loe see peegli ees ette. Esimesel korral on ehk natuke imelik, kolmandal juba loomulik. „Keegi ei saa heaks kõnelejaks niisama. Ka mina ei olnud kunagi kaameraga sina peal – kuni ma lihtsalt hakkasin harjutama. Mugavus tuleb harjumusest,“ ütleb Tähemaa.

Pea meeles:

  • Räägi, ära esine. Suvekõne ei vaja teatrilava. Piisab, kui räägid nagu inimene inimesega.
  • Mõtle enne, miks sa räägid. Üks selge põhjus aitab hoida jutu fookuses.
  • Hoia lühike. 1–2 minutit on täiesti piisav, kui mõte on olemas.
  • Jaga midagi, mis kõnetab just seda seltskonda. Väike isiklik seik loob palju rohkem sidet kui üldsõnaline tänukõne.
  • Ole sina ise. Ehedus kaalub üle igasuguse ladususe või täiuslikkuse.
  • Harjuta kasvõi korra. Mõttes läbi rääkimine aitab tunda end rahulikumalt – ka siis, kui kõne tuleb ootamatult.